Kadunud on kunagine esifassaad, ruumipuudusel laiendati maja tänavapoolset külge (pildil - laenatud Eesti Elu kodulehelt). 90ndatel ehitati juurde lift. Olin juba siis Torontos ning mäletan seda suurt sehkendamist. Üks vanem ratastoolis proua kirjutas lausa luuletuse nii tähtsa sündmuse puhul, kiites panka, kes oli lahkelt ehitust finantseerinud. Kui aga jalad kannavad, siis tasub ikka trepist üles sammuda, sest liftiga võtab vähemalt kolm korda nii kaua :) Kalle Kadakas on Eesti Elus andnud täpsema ülevaate maja ajaloost ja Taavi Tamtik pani kokku vahva pildialbumi, mida ka laupäevaõhtusel peol näidati.
Olimegi laupäeval Eesti Majas korraldatud peol. Reede õhtul toimus midagi noortele, kuigi nagu ma aru sain, polnud eriti palju noori kohale kahjuks tulnud... Laupäeval oli aga maja puupüsti rahvast täis. Samas võrdlevad paljud pidusid panga 50-ndada juubelipeoga aastal 2004, kui kõigis kolmes saalis midagi toimumas oli (ning Eestist peaesinejana kohale tulnud Karl Madis kahvatus kohalike esinejate kõrval :). Tookord ei olnud ka mingeid vanusepiiranguid ja nõnda oli rahvast koos alates vastsündinutest kuni Ehatare elanikeni välja. Väga raske on sellist üritust üle trumbata!
Aga ei tasu kurta! Eriti mina, kellel panga poolt kingitud piletid taskus olid :D Seekordseks tõmbenumbriks oli Ivo Linna (kes küll pole kunagi eriti minu lemmikuks olnud, kuigi Eestis elades temast üle ega ümber ei saanud ja tema laulud loomulikult tuttavad). Tunnistan, et saatjaansambel Trio Naturale istus mulle palju paremini, kui nad alguses meelelahutuseks muusikat tegid.
Hiljem esinesid meie endi kuulsused - Peeter Kopvillem oma tütarde Keila ja Leikiga, kellel kõigil väga kenad hääled. Tom filmis neid, kuid ma ei saanud filmilõike kokku liimida, nii et jätan praegu selle välja (võib hoopis näiteks kuulata Peetri isa Olafi laulu siin - ta oli muide 1996 aasta Meie Mats).
Aga ei tasu kurta! Eriti mina, kellel panga poolt kingitud piletid taskus olid :D Seekordseks tõmbenumbriks oli Ivo Linna (kes küll pole kunagi eriti minu lemmikuks olnud, kuigi Eestis elades temast üle ega ümber ei saanud ja tema laulud loomulikult tuttavad). Tunnistan, et saatjaansambel Trio Naturale istus mulle palju paremini, kui nad alguses meelelahutuseks muusikat tegid.
Hiljem esinesid meie endi kuulsused - Peeter Kopvillem oma tütarde Keila ja Leikiga, kellel kõigil väga kenad hääled. Tom filmis neid, kuid ma ei saanud filmilõike kokku liimida, nii et jätan praegu selle välja (võib hoopis näiteks kuulata Peetri isa Olafi laulu siin - ta oli muide 1996 aasta Meie Mats).
Lisaks saime nautida kohaliku rahvatantsurühma Kungla esinemist. Vahepeal oli see varjusurmas, kuid nüüd on tõmmatud jälle käima. Isegi mudilastele õpetatakse tantsu laupäevahommikuti. Vaatasin neid tantsimas ja meenutasin Eesti kooli aegu, kui omaloominguõhtul mitte kõik lapsed just suure rõõmuga tantsima ruttasid. Nüüd on need samad õpilased omast vabast tahtest valmis Eesti Majja tulema ja rahvatantsu õppima! Lausa fantastiline!
Teija Korjus iluvõimlemisgrupist Kalev Estienne näitas oma oskusi. Ta on juhtumisi täpselt sama vana kui Kirke ning nad õppisid koos Eesti Koolis. Muidugi on huvid teised... Kirkel palju sõjakamad, kui nii võib karate kohta öelda :) Tegelikult ei või, karates õpetatakse väga palju sisemist eneskontrolli lisaks muudele oskustele. Ainult karate juurde võib iga oskusega inimene kergesti eluks ajaks jääda. Võimlemisega on ilmselt teised lood...
Ja muidugi ei puudnud ka eestilikud hapukapsad ja kartulid ja sealiha :) Ainult taldrikud tegid meile nalja, sest need oli õhukesest plastikust (arvasime, et võiksime lendavaid taldrikuid nendega mängima hakata) ning hõbedane riistvara võis küll esialgu ära petta, kui aga need kätte võtsin, siis olid need sulgkerged, sest samuti plastikust :) Ega mulle selline raiskamine ei meeldi... kuid koristamine läheb nõnda hiigellihtsalt. Kaks noort poissi tegidki selle töö kiiresti ära! Magustoiduks oli kevadkook marjadega - sellise armsa nime sai tavaline pasha :)
Viimaks laulis Ivo Linna ning päris paljud ruttasid tantsupõrandale. Meie ei rutanud, võtsime suuna hoopis keskmise saali poole, kus oli näitus erinevate organisatsioonide tegevusest Eesti Majas. Ajasime niisama juttu tuttavate-sõpradega ning läksime oma autot otsima, mis seekord parkimisplatsile ei mahtunudki. Päris kena õhtu oli ja lastele lubatud kella 10neks olimegi kodus, ainult akadeemilise veerandtunnilise hilinemisega :) Ma pole küll kindel, kas nad rõõmustasid, sest neil oli parasjagu filmifaatamine pooleli!
oeh.,..ma kade...oleks ma ainult teadnud,et selline sündmus toimub. Augustis olime mõlemad mehega ivo linna kontserdil vormsi saarel...
VastaKustutaIvo Linna esines lisaks esmaspäeva õhtul ühes kohvik/baaris Eesti Maja lähedal. Paistab, et reklaamiga just ei hiilatud nädalavahetuse sündmuste läbiviimisel...
VastaKustuta