Pulma-aastapäev

Kaks aastat hõbepulmadest puudu!!! Uskumatu, kuidas me nii kaua oleme vastu pidanud :D Aga samas läheb see ju järjest kergemaks, sest teine ju läbi-lõhki tuttav! Ma pole veel kindel, kas hakkan just kooki tegema, nagu märkasin Sille toidublogis 8-nda pulma-aatapäeva puhul, meil ju raamatukogu õhtu ees. Ehk küpsetab kaasa ise midagi selleks ajaks, kui töölt koju jõuan, tal tuli see ju viimane kord nii hästi välja :)Pulmadega seoses lugesin veel ühte toredat postitust Ühel Teljel Ümber Planeedi, milles noored reisijad Indias Pakistani viisat saades kenasti ette võeti ning kohalikule ametnikule kuidagi pähe ei mahtunud, et naine võiks sama hästi küsimustele vastata kui mees. Ilmselt vangutati hiljem omavahel pead, kuidas küll see vaene eestlasest abielumees on sattunud naise talla alla :D Kombed on erinevad erinevatel maadel... Mis toob mind hoopis raamatu juurde, mille hiljuti kenasti läbi lugesin: Elizabeth Gilbert "Committed". Tunnistan, et pole tema eelmist menuraamatut läbi lugenud, kuigi plaanisin. Muud asjad tulid vahele (nagu oma raamat :).Raamatus on huvitav nägemus abielust ja lahutustest. Autor on ise raske lahutuse kogemusega. Ta ei igatse uut abielu, kuni autori teele satub kena Brasiiliast pärit mees. Koos vabalt elades olekski võinud nende eluratas veereda, kui probleemiks poleks tekkinud USAs elamise luba. Ainuke lahendus oli ametlikult abieluranda purjetada. Samas toob ta välja huvitava statistika, mille järgi näiteks Rootsis elavad sambod (ehk elukaaslased ehk common-law'd Kanadas) peavad palju paremini kooselule vastu, kui need, kes on ameliku paberiga seotud! Huvitav, mille pärast inimesed on pidanud selle sammu ette võtma. Päris tavaline on läänes olnud lapseootel kiiresti sõrmused sõrme saada, kuid mina näiteks abiellusin Tomiga kiiremini kui ilmselt oleks plaaninud, tänu nõukogu korra tobedale tingimusele, mille järgi saime alles abielludes Tomi töö poolt Sakus endale päris oma korteri!!!

Aga mis tagab tugeva abielu... kas ainult armastus? Nagu Gilbert arvab, mitte alati. Ta leiab sellele kinnitust lihtsate rahvaste juures, kus laiendatud pere või hõim on noortele toeks oma elu sisseseadmisel. Kas läänest kohale jõudnud arvamised ja väärtused ongi alati need kõige paremad... Samuti mõjutab noorte abiellujate vanus, kui suure tõenäosusega kokku jäädakse. Mida noorem, seda suurem võimalus lahutuseks! Ta annab vanusepiiriks 25! Meie Tomiga olime vaid aasta nooremad :) Mina ise olen üha rohkem aru hakanud saama, et pole olemas mingit müstilist "paremat õnne" kusagil mujal või kellegi teisega. Ônn on just siin ja praegu, seda peab oskama lihtsalt näha!

Gilbert on otsustanud lapsi mitte saada, kuigi ta ei suru oma arvamist/otsust kellelegi peale. Ta armastab südamest oma õelapsi. Ema roll on mingil määral eneseohverdamine. Tema ema tunnistab, et kõige õnnelikum oli ta, kui lapsed kodust oma elu elama läksid! Ma ei oska seda nii vaadata. Mul on oma laste üle iga hetkega aina rohkem hea meel! Kuigi tunnistan, et laste perre tulek tähendas meeletut muutust! Iga ema kogeb seda aga erinevalt...

Nii palju siis abieludest mitme pilgu läbi :) Meile aga soovin veel mitmeid toredaid aastaid koos!