Juuksed

"Finally we got your old self back!" teatas Kirke minu uut soengut nähes! Ongi nii, et tegelikult on pikajuukseliseks olekut väga lühike osa minu elust olnud. Seekord polnud ma aga neli aastat kordagi juukseid lõiganud...

Umbes-täpselt neli aastat tagasi olin viimati juuksuri juures. Tol korral koju jõudes, võtsin vastu kõne õelt, kes teatas, et meie isa oli siit ilmast lahkunud... Ning kuigi me polnud kunagi väga lähedased isaga olnud, puudutas tema kaotus mind uskumatult sügavalt, eriti veel kodumaalt nii kaugel elades. Ma hoidsin juuksuritest eemale, ei tea kas alateadlikult võimalikest halbadest uudistest peitu pugedes...

Juuksed venisid omasoodu aina pikemaks ning ühel päeval sattusin nägema lühikest saatelõiku heategevuorganisatsioonist - Angel Hair - mille eesmärk on toetada neid lapsi, kes on vähiga võideldes oma juustest ilma jäänud. Otsustasingi tol hetkel, et juuksed, mis mul peas, pole enam minu omad, vaid kasvatan neid just sellele organisatsioonile annetamiseks. Nende poolt valmistatud parukad lähevad lastele, kelle vanematel poleks kunagi nii palju raha välja käia, mis üks korralik parukas maksma läheks.

Ja mina oma lühikese soenguga olen õnnelik ja rahul. Tom oli küll pisut vastu, aga eks see ole vist meeste häda, et nad tahavad pikajuukselisi :) Tüdrukud ütlesid hommikul veel: Go for it! Mis sa enam mõtled!!! Aga praeguseks on Tomgi leppinud ja arvab, et lühike soeng sobib :D (Pildil tundub küll lühike soeng tumedam, kuid see on ainult valgusest. Ma olen elus ainult korra juukseid punakaks värvinud, aga seda värviga, mis pesuga välja kulus.)

Mul on kindlasti hea meel, et võtsin vaevaks kannatlikult juukseid kasvatada. Isegi Kirke arvas, et ta võiks vaadata, kuidas lühike soeng talle sobiks! Talle meeldib väga mõte kellelegi abiks olla.

Minu kunagine soengutega mängimine on siin üleval.