Tahan ikka oma blogiski ära märkida erakordse sündmuse, mil Eesti-Gruusia film "Mandariinid" Oskaritel kandideerib (filmipealinnast kuulutati küll kenasti, et on eestlaste film). Suur saavutus! Kuigi, nagu aru sain, on edu tulemuse taga palju promotööd. Mis ei tähenda, et film ise tunnustust väärt poleks. Ja seda ta kindlasti on. Vaatasin täna viimaks asja ise üle. Kuigi mõtlesin, kas tahan sünge teemaga filmiga enda tuju rikkuda. Töökaaslased, kes juba seda näinud, kinnitasid hoopis, et mulle kindlasti meeldiks. Neil oli õigus. Meeldis küll, kuigi mõtlesin ka hoopis Vene-Soome filmi peale "Kukushka" / "Kägu", milles ka mingil määral sama teema. Vastaspoolte sõdurite arusaamisele jõudmine, et tegelikult on nad ju üsnagi ühesugused inimesed. See on film sõjast tavaliste inimeste, inimlikkuse taustal... Pean küll tunnistama, et "Mandariine" ma tõenäoliselt uuesti ei vaataks. Aga "Kukushka" on mul kolm korda üle vaadatud. Ja ei nutaks aja üle, kui veel ühe korra selle ette istuksin :) Ma ei tea ühtegi teist filmi, mida ma nii mitu korda näinud oleks (õieti üks jõuluteemaline film vist võidab ära - National Lampoon's Christmas Holiday, mis oma lihtsa huumoriga võlunud ja mõnusalt jõululainele alati viinud).
Paremat fotot jutu illustreerimiseks ei saanud :) Ei tahtnud ka internetist midagi otsida, nii sai jäädvustatud kodus olev mandariini karp; kuigi siin neid millegipärast klementiinideks kutsutakse. Mandariini nime all leidub ka vahel midagi. Filmi pealkiri inglise keeles on aga hoopis Tangerines. Minu meelest maitsevad kõik need kolme erineva nimega viljad ühtemoodi. Või nagu eestlastel kombeks kinnitada: heal lapsel mitu nime. Ja eks olegi nii, mandariinid on mu lemmikud tsitrusviljad (mida kahjuks enam ei tohiks just süüa) ja filmgi pole sugugi kehv! Pigem ikka väga hea!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)