Tähtis päev!

Täna helistas Tom mulle - kas sa tead, mis päev täna on? Esmaspäev... On, jah, esmaspäev, aga lisaks sellele sai täna täpselt 10 aastat täis sellest päevast, kui me kolisime oma majja (vähemalt osaliselt ikka oma maja, kui välja arvata see, et järgmised kakskümmend viis aastat olime pangale lubanud ülejäänud osa kivi-kivi haaval seda nende käest välja osta - siinne paratamatus, mis täiesti tavaliseks on Eestiski muutunud).

Siin me oleme sügiseses Torontos terve perega, kaasa arvatud neljane Liisu ja poole-aastane Puma.


See pani mõtlema, kas mul on mõni pilt ajast, kui me siia kolisime. Leidsin pildi, mis võetud esimesel nädalal peale uue kodu võtmete kättesaamist. Kirke oli mul ju päris pisike - 2 kuud vana. Mari kaks aastat vanem. Mäletan, kuidas Mari oli täiesti segaduses ja omamoodi vaimustuses, et ta sai majas joosta ringiratast läbi köögi ja suure toa.

Oleme pisut maja kallal vaeva näinud. Vahetanud välja koledad tumedad köögikapid, soojustanud laste toa, keldri, pisut värvinud, vahetanud enamus aknaid uute vastu. Kõige suurem töö oli muidugi esimesel talvel küttesüsteemi ümbervahetamine. Pidime ootama, kuni oleme õli viimseni läbi põletanud, alles siis tuldi gaasikütet sisse panema. Mäletan, kui külmaks äkki läks. Kirke istus mul aina rinna otsas ja olime kõik soojalt sisse mähitud kui kubujussid.

Oleme mitu aastat plaaninud kamina ehitamist, kuid siiani on asi ainult jutuks jäänud. Võiks veel toad üle värvida, lihvida põrandad. Vahel on selline tunne, et kolime enne tagasi, kui kõik valmis saab. Tom seletabki aina, mis mõtet siin pingutada on. Kuna üks kõrvalmajadest on juba lossiks ümber ehitatud, siis tõenäoliselt ootab sama saatus meiegi maja, kui selle maha müüme. Aga siiani on see olnud meile väikeseks armsaks pesakeseks!