Perepäev

Eile olid provintsivalitsuse valimised, mille võitsid ülekaalukalt liberaalid. Toorid - konservatiivid - kaotasid oma kummaliste ideedega toetada erakoole, mis on avatud vastavalt nende usule... Kuidas oleks mõni kool paganausu alusel? Mina toetaks pigem erakoolide kadumist ning kõik koolid saaksid võrdselt valitsuselt toetust. Niikuinii pole erakoolides väga kõrgeid nõudmisi õpetajatele esitatud. Ise olin seekord täielikult roheliste poolt, sest päriselt on poliitikud kõik ühesugused. Lubadusi jagatakse kuhjaga, aga nagu vana ütlus teatab: hea mees, kes lubabki... Vähemalt on rohelistel oma kindel eesmärk!

Esimese liigutusena täitsid liberaalid oma ammuse lubaduse anda Ontario provintsile veel üks püha - veebruari kolmas esmaspäev. Nii saame keset pikka talve ühe toreda kolmepäevase nädalalõpu. Paistab, et nii mõneski teises provintsis on juba taoline püha püsti pandud. Ja nii on põhjust minu tüdrukutel rõõmu tunda sellest, kuidas nad saavad pisut rohkem oma ema-isaga aega veeta (nii kaua kui nad veel pole teismelise ikka jõudnud ).

Kunagi saime vabariigi aastapäeva vabaks, sest mingite seaduste põhjal oli võimalik ühte oma rahvus/usupüha tähistada, kuid see võeti meilt ära, sest mitte kõigile ei meeldinud selline vaba päeva saamine... Vaikseks protestiks panime rahvariided sellel päeval selga, kuid rahvariietes tööle tulemine paistis mõnele lihtsalt eriliselt toreda ideena. Oleme seda traditsiooni erineva edukusega ette võtnud. (Vähemalt kord aastaski saab kauneid rõivaid kanda). Nüüd on meil siis veebruaris perepäev, mis on tekitanud rõõmsat elevust enamuse Ontario elanike hulgas!

Koolide juurde tagasi tulles. Mari sai kätte eelmise aasta provintsi tasemetööde tulemused. Peab ütlema, et meie kool on väga kõva matemaatikas. Lugemine ja kirjutamine on pisut nõrgemad, kuid ma ei imesta seda, sest koolis on väga palju hiljutisi immigrante. Hea tunne, et kool pole just kõige viletsamate hulgas. (Mari muidugi esines taas kord hiilgavalt).