Jõuluõhtu

Nagu meil traditsiooniks kujunenud, läksime peale õhtusööki oma jõulujalutuskäigule. Seekord oli loomulikult see pooleldi vajalik, sest Koko oli vaja välja viia :) Tore, et lund hakkas sadama, õieti juba siis kui ma peale ühte töölt tulema sain!

Mõned pildid piduehteis majadest (üle-eelmisest korrast on neid rohkem). Kõik jäime oma käiguga rahule. Kuidagi eriliselt mõnus ja rahulik on jõuluõhtu, kui inimesed enamasti oma tubades peidus. Lisaks tore lumesadu ning lõbu jätkus küllaga.

Meie pidulaud on suhteliselt tagasihoidlik. Tegin seapraadi hapukapsastega. Prae kõrvale lõikusin sibulaid, mis mõnusalt ära küpsesid. Tom tõi veel poolakate poest Riia kalja. Seekord otsustasin tordi asemel teha midagi, mida ehk lapsedki parema meelega söövad. Kausside põhja panin virsikulõikusid, peale jõhvikamoosi ja zhelatiiniga segatud vahukoort. Kaunistuseks shokolaadi ning kiwilõikusid. Tuli hea kerge magustoit. Jõulupäeval torkasin ahju veri- ja tanguvorstid, mida sõbrad ise alati teevad ning meiega jagavad. On tõesti head!

Ja meie pere täies koosseisus, isegi kassid ja kutsa on kenasti pildile saanud :) Kinke paistab hulgim, kuigi tegelikult üldsegi mitte väga palju (osa on sõprade käest saadud, enamasti mõni veinipudel või kommi/küpsisekarp). Me ei ole just oma lapsi kinkidega väga ära hellitanud. Vanavanemad on ka nii kaugel, et ei saa seda teha :)


Kõige kallim kink oli lastele kahe peale fotokas, millega nad saavad ka filmida, lisaks raamatud, mõlemale maosõrmused ning juuksekinnitused. Kõige odavam Littlest Pet Shop imearmasad mänguasjad, mille üle isegi vanem tütar rõõmustas. Need on nimelt tegelased, millega nad oma filme välja mõtlevad. Kui neid poes poole hinnaga sain osta, siis tuli üks ema minu juurde uurima, mis need mänguasjad täpselt on ja kui palju neid on ja kas neil on ka igal oma nimi. "Minu poeg tahab neid jõulukingiks... Aga ta ei lubanud sellest kellelegi rääkida," tunnistas pisut mureliku olekuga naine. Ilmselt tundusin talle küllalt usaldusväärne, kes ta poja sõpradele saladust edasi ei räägi. Muidugi olin pisut üllatunud, et poiss nende vastu huvi üles näitab, kuid miks ka mitte! Pisikesed loomakesed, mille pead lõbusalt otsas kõiguvad, on minugi jaoks kenad :)

Ja ma ei saa kuidagi nimetamata jätta kingitust Tomile, mille valisime lastega - sokkidest valmistatud talvemüts, millel mitukümmend erinevat kandmisviisi. Ma arvan, et Tom julgeb selle küll pähe panna :)