Lumi ja haikalad

Lõpuks ometi jõudis lumi Torontosse. Öö jooksul sadas umbes 10 cm maha. Kui hommikul silmad lahti tegime, oli lumesajust saanud vihmasadu ning tuul kiskus riideid igast suunast :(

Kui me viimaks uksest välja astusime, oli täiesti selge, mida tähendab 'koerailm'. Isegi mina, kes ma muidu lausa ootan talve, mõtisklesin, kas poleks parem elada maal, kus kogu aeg soe on :)

Lisaks oli metrool sada ja tuhat viga ning mõni peatus enne minu oma, aeti kõik rongist välja... Ootasin veerand tundi järgmist, õieti olin sunnitud ühe mööda laskma, sest mul puudus igasugune huvi trügimisest osa võtta. Samas panin ootamatult midagi väga huvitavat tähele, kui nina raamatus kannatlikult ootasin... Metroojaamas valitses vaikus! Iseenesestmõista mitte haudvaikus, kuid ikkagi vaikus. Muidugi puudus rongimürin, aga ka inimesed vestlesid omavahel peaaegu sosinal!!! Vähemalt need, kes vestlesid :) Huvitav, et ma pole enne seda nii teravalt märganud.

Muidugi meenus kunagine naljakas vahejuhtum, kui noor naine rongivagunis valjul häälel teatas: "Te olete siin niiiiii vaiksed! Meil New Yorgi metroos räägivad kõik omavahel!" Ausalt öeldes puudub mul sellekohane kogemus :D Ja tunnistan, et olen päris rahul, kui suur lobisemine mu lugemist ei sega :)

Jäin muidugi tööle hiljaks, kuid mu töökaaslane, kes tuleb mööda teist liini, jäi veelgi kauemaks oma kohalejõudmisega. Tegime siis nalja, et kõik need, kes muidu autoga sõidavad, kuid kehvade teeolude kartuses busse ja ronge eelistasid, ei osanud korralikult metrooga sõita ning põhjustasid nõnda palju probleeme!

Aga-aga... kas soojal maal ongi nii hea, kui vee ääres nõnda palju haikalasid elab. Klõpsa pildil või siia ning vaata, kuidas Google Maps on pildile püüdnud need suured 'kiskjakalad'... või on...? (Klõpsa avanenud lehel kaardi peal pluss-märgil).