Peaaegu suusatamas

No nii... see, mis juhtuma pidi, juhtuski... Kolm päeva kenasti suusmäel, kõik hästi ja korras ning eile õhtul hakkas puus jälle valutama. Lonkasin ja oigasin vaheldumisi ning tänane suuspäev/sünnipäev möödus hotellivoodis pikutades. Just siis, kui ma esimest korda kahekümne aasta jooksul lõpuks pihta saan, kuidas õieti suusatada ;)  Eks ma sain enne ka hakkama, aga Mari, kes on nüüd kooli suusavõistkonnas olnud, oskas õpetada väikeseid trikke (nagu näiteks mitte kramplikult mingit stiili taga ajada ning põlved kombekalt koos ja suuski sentimeetripealt paralleelselt hoides suusatada), mis mind palju kindlamalt paneb mäenõlvast alla kihutama. See tähendab, siiski mitte liiga kiiresti, naudin ikka sellist rahulikumat stiili. Oma kihutamised ja kiirustamised tegin 20 aastat tagasi ära :D

Aga mäenõlvad on imelised olnud. Rahvast ei ole palju (pildilt ka näha) ja nagu üks teadja (elab poole-tunni-tee kaugusel Quebeci linnas) oskas Tomile kinnitada, on veebruar kuni märtsi esimese nädalani parim aeg siia tulla. Ei pea pikkades järjekordades seisma ega midagi. Suusata ainult nii palju kui jaksad ja haige puus lubab :) Kõige rohkem on hetkel kohal vist briti koolilapsi, kel vaba nädal koolist. Meie tüdrukud on ka koolist ära, aga nad pidid täitma koolist saadud "puhkuseavalduse", millele lapsevanemad peavad esiteks oma allkirja andma ning siis on vaja iga õpetaja juurde minna ning nende käest ka kinnistuse saama, et nad lapse puudumisest teadlikud. Enamasti annvad nad siis mingit koolitööd kaasa. Päris vaheag on märtsis, aga siis on siin ka lugematult suusatajaid kohal.

Ja taas kord sain kinnitust, et see on üks parimaid mägesid siin Kanada ida osas. Tomi jaoks ka terves Kanadas, sest saab õhtust suusatamist teha kuni kella üheksani (pidid olema Kanada kõige pikimad rajad, mis õhtul lahti). Mitte väga paljud kohad ei paku seda (näiteks läänes asuv kõige populaarsem ja kõrgeim mägi Whistler Blackomb paneb uksed, st liftid kinni juba 15.30 või 16, olenevalt nädalatest, teine päris populaarne idaranniku mägi Kanadas, mis asub Montreali lähistel - Mte.Temblant - läheb ka umbes samal ajal õhtule). Ilmselt mängitakse rohkem sellele, et inimesed kulutaksid raha mäekülje all asuvates külakestes, kas baarides, restoranides jne. Siin jääb külake paari kilomeetri kaugusele, mäejalamil on ainult hotellid. 

Igal juhul, rääkisin siin gondliga üles sõites ühe Lõuna-Saksamaalt pärit mehega - elab Ottawas, kuid kasvas üles Alpi mägede kõrval - kes ei jõudnud ka Mte.Ste.Anne'i ära kiita :) Muidugi ei ole kõrgused Alpidega võrreldavad, aga suur valik erinevaid radasid, palju lund ja praegusel ajal pea olematud lifitsabad, on suureks plussiks. Lisaks kiitis ta siinseid vaateid. Ühelt poolt on muidugi ainult mäenupud, mis kahtlemata Kaljumäestikule kõvasti alla jääevad, kuid teiselt poolt on imetlemiseks kaunid vaated St.Lawrence'i jõele.