Nii kaua kui ma mäletan, st nii kaua kui olen oma praegusel töökohal olnud, on üks vanaproua alati meile jõulude ajal maiustamiseks toonud omaküpsetatud piparkooke ja küpsiseseeni (kes veel mäletab, kui Eestis igaüks neid küpsetama pidi, viimane moesõna ikkagi ;). Ja vanaproua võin ma julgelt ütelda, isegi kui mul juba tervelt 23 aastat pangatööd detsembri alguses täis sai. Nimelt on proual juba 93 aastat turjal. Kuigi tema puhul on raske öelda, et ta juba nii vana on. Välja arvatud ehk siis, kui ta panka tulles imestab, miks nii palju uusi nägusid on ning otsib teenindajaks selle, kes vanast ajast tuttav :) Oleme vist väga harjumuse orjad...
Lahe, kui elus on traditsioone :)
VastaKustutaMina selliseid seeni küll ei tea :S
Ma ka pisut vanem sinust ;)
VastaKustutaMa arvaks, et see oli millalgi 70ndatel, kui meie pere ja paljud tuttavad selliseid seeni küpsetasid. Kust selline mõte tuli, pole aimugi. Olin liiga lapseks selleks.
Ja mina olin need seened vahepeal juba unustanud. Nüüd tuli meelde :)
VastaKustutaNüüd on küsimus, kas Eestisse toodi komme Kanadast või vastupidi :) Ükskõik, mis pidi see ka oli, on vanaproua tuilt neid igal aastal edasi küpsetanud!
VastaKustutaMillegipärast arvan, et selliste asjade valmistamise õpetused tulid siia, kodu-Eestisse ikka sealtpoolt. Mul oli pool suguvõsa sõjapõgenikud. Mäletan, et kontaktide taastudes hakati vanematekodus tegema igasuguseid kulinaarseid nikkerdusi.
VastaKustutaOi, mina mäletan neid seeni! Isegi maitse suus veel :) Ja kui ilusad nad olid! Ise me ei teinud ..keegi tõi meile. Peaks ema käest uurima :)
VastaKustutaPisut nostalgiline on küll neid seeni süüa. Oleks nagu laps jälle :)
VastaKustuta