Mida teha ülearuste asjadega...

.Eile võttis Toomas lastega ette mänguasjade ülevaatuse. Olen tavaliselt ise sellega tegelenud ning alati valinud aja, kui neid kodus polnud. Nii on palju kergem kõrvale tõsta midagi, millega nad juba ammu mänginud pole. Samas ei mäletagi, millal ma viimati seda tegin. Mõtlesin, et nad on ise küllalt suured, et oma otsuseid teha ning paremini oma vara üle valitseda. Kippusin väga kriitiline olema ja kergelt minu meelest ülearuse ära jagama. Enamasti tassisin kõik meie lähedal asuvasse Goodwill'i kauplusesse, kust lapsed aegajalt jälle endale mõne põneva asja koju tõid. Mõnikord nad ikka kahtlustasid, kas ma olen midagi ära viinud, kuid ma õppisin kiiresti hästi süütut nägu ette manama. Nii need mänguasjad meil ringiratast käisid.

Ülemisel pildil on koristamisele vahelduseks vahukommidest ja hambatikkudest moodustatud asjake. Alumisel pildil kõrvale tõstetud asjad, mis ootavad nüüd uusi omanikke! Tom vangutas ainult pead ja pomises midagi rahast, mis me kõik selle kraami alla oleme pannud. Midagi ei ole teha, nii need huvid aja möödudes kaovad ning mõne aja pärast on meie maja mänguasjadest puhas.

Huvitav on see, et mu tüdrukud pole kunagi olnud palju nukkudest sisse võetud. Ilmselt mängiks Kirke palju rohkem nukkudega, kui Mari poleks mitte nii põlgliku suhtumisega nendesse. Neil on kummalgi üks Barbie nuku, millega väga harva mängiti (kõik ülejäänud kingiks või muidu saadud Barbied jagati väga kiiresti ära). Kui esimese õmblustunni tegime, siis oli hea meel, et need siiski kusagil kasti põhjas vedelesid.

Üksvahe oldi sisse võetud Polly Pocket nukkudest, mis on sellised pisikesed nukukesed, millel on kummist riided seljas. Praeguseks koguvad nad neil tolmu. Palju rohkem rõõmu pakkusid igat sorti dinosaurused ja hiljem Littlest Pet Shop loomakesed.

Veel tahtsin Goodwillist kirjutada. Minu meelest parim viis, kuidas oma vana kraami (või mõnikord ka uue, mida kunagi kasutanud pole) saad uuesti ringlusesse, selle asemel et prügimägesid järjest suuremaks kasvatada. Olen kuulnud üsna põlglikku suhtumist „kaltsukatesse” nagu sarnaseid kohti Eestis nimetatakse. (Ma pole kindel, mis alusel need Eestis tegutsevad. Goodwill toetab neid, kellel raskusi tööd leida, haridust saada).

Siin ei kirtsuta küll keegi nina, kui võtad kasutusele mõne teise poolt kasutuks osutunud asja. Kevadest sügiseni ringi sõites võid näha siin-seal kuulutusi „garage sale” kohta. Inimesed panevad oma kraami maja ette kõigile vaatamiseks ja ostmiseks. Väga paljud antiikärimehed proovivad eriti vara kohal olla, et napsata endale asju, mille väärtus võib omanikule tühine tunduda. Tihtipeale jäetakse peale sellist müüki mõned asjad ikka tänavale, et tahtjad niisama need oma koju viiksid.

Toomas käis mitu aastat Goodwill'is vabatahtlikuna abiks - sorteerimas suuski. Oleme kõik sealt näiteks murdmaasuusad saanud, kuigi ega siin palju võimalusi uksest välja minnes neid alla panna pole. Peab ikka kaugemale sõitma. Peamine on ikkagi mäesuusatamine. (Sellepärast tõenäoliselt neid nii palju meie lähedal poes leidub. Vahel arvan, et siia kolinud ida-eurooplased võtavad suusad kaasa või ostavad suure tuhinaga, kuni toovad need Goodwill'i, sest kes tahab hoida kodus asju, mis niisama nurgas istuvad).

Teine asi, mille üle eriliselt rõõmus olen, on siinne prügikorjamise süsteem. Olime Torontos linnajagudest esimene, kes lisaks tavalisele plastiku ja paberikorjamisele alustas ka orgaaniliste jäätmete sorteerimist. Oleme niikuinii väga väikesed prügi tekitajad, kuid mulle meeldib, et enamus sellest läheb uuesti kasutusele. Orgaaniliste jäätmete alla kuulub lisaks näiteks paberist rätikud, nõud, jäätisetopsid (asjad, mis toiduga määritud), pabermähkmed, hügieenisidemed, koduloomade poolt kasutatud liiv, loomulikult kõik puu- ja köögiviljad (mis me tegelikult ise oma komposti viskame) jne. Kõigest sellest saab hiljem tavaline muld. Mul jookseb Eestis olles süda alati verd, kui kõige sealse prügi peale vaatan.

Huvitav teema on pabermähkmed. On neid, kes väga rohelist poliitikat ajades ägedalt nende vastu on. Samas on küsimus, kumb on hullem, kas nende tootmine või marlimähkmete pidev pesemine, mille puhul kasutad elektrit ja saastad vett pesuvahenditega... Kui ehk mähkmeid käsitsi pesuseebiga küürida, (mida ma üle kahekümne aasta tagasi oma õe jaoks tegin).