Käisime siiski arsti juures täna koos Kirkega. Aga nagu oodata oligi, kuulas arst korraks kopse ning kirjutas siis kiiresti antibiootikume välja. Just see, mida ma sugugi ei taha teha. Ainuke kergendus, et kopsud ikka puhtad on. Ilmselt ootame veel pisut, enne kui rohu kallale läheme.
Ma ei suuda ära imestada, kui kergekäeliselt siin antibiootikume antakse. Imestan, et hoolimata suurest poleemikast ja arutlustest jätkavad nad ikka rõõmsalt aina uute sarnaste ravimite soovitamisega. Mingi statistika väitis, et mujalt koolituse saanud arstid teevad seda rohkem. Samas ei saa ma aru, kuidas nad taolist statistikat saavad teha, kui kuna viimase ajani on väga raskeks tehtud sisserännanud arstide töö. Ma ei tea ühtegi sellist arsti (kuigi tean vähemalt ühte, kes läks siin uuesti ülikooli, et algusest peale õpinguid sooritada ja teist, kes proovis ühte ja teist ning nüüd on küll mingil määral haiglaga seotud, kuid mitte sellel tasandil, mis ta Eestis oli). Tean küll arste või insenere, kes näiteks taksot sõidavad või pizzasid ringi veavad...
Hiljuti proovis Kanada siiski asja pisut lihtsustada. Kui õieti mäletan, kuna probleemiks on põhjapoolsed alad, kus vähe arste, siis lubati immigrantidest kõrge koolitusega isikuid sinna praktiseerima. (Toronto ja Vancouver on immigrantide Meka).
Kui mina üles kasvasin, sain vaid ühel korral nii kanget ravimit. Minu lastele on seda juba mitmed korrad välja kirjutatud ja tunnistan, et kui ma esialgu ülihoolitseva emana kõik sisse söötsin, siis nüüd juba vaatan väga skeptiliselt selle peale.
Teine „huvitav” uudis on see, et inimesed elavad liiga puhtas maailmas, mida nad aina puhtamaks püüavad muuta. Kõik need reklaamid aina parematest seepidest ja puhastuvahenditest, mis eriti koledaid pisikuid tapavad (loomulikult ei puudu reklaamist pildid nendest eriti koledadest pisikutest), panevad inimesed tormi jooksma neid poeriiulitelt koju tassima ja kasutusele võtma. Nüüd sattusin uudiste peale, kus saatejuht väga kahtlustavalt vaatas ühte teadlast, kes väitis, et natuke mustust lapsele muudab ta palju tugevamaks! Kust need lapsed ribu-rada tulevad, kellel sajad ja tuhanded allergiad? Ikka nendest ülipuhastest tubadest. Samas on süüdlaseks toodud ka toitu, mille koostises on asju, mida keegi ei suuda õieti väljagi lugeda.
Me ei osta palju valmistehtud tooteid. Proovime ikka kõik valmistada asjadest, mis teatud-tuntud. Loobusin isegi kakaopulbri kasutamisest, mida on kerge kuuma veega segada. Esialgu lapsed ikka kahtlustasid, kui ma kakaod puhtast pulbrist segasin. Minu probleem oli leida õige vahekord pulber-suhkur-piim. Nüüd olen enam-vähem selgeks saanud: klaasi piima kohta 1.5 tl kakaod ja 3 tl suhkrut. Nii ei ole kakao maitse liiga tugev laste jaoks. Eriliseks maiuseks on veel vahukoor kuuma joogi peal, just nii nagu ma täna peale arsti juures käiku Kirkele ja endale tegin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)