05.02.08

Vastlapäev


Minu tööpäev on läbi (pean veel lapsi Eesti Koolist ootama) ja seekordne vastlapäevgi on kohe otsas. Meil oli see kahjuks selline udune ja vihmane, just täna otsustas ilm korraks soojaks minna, et homme uue hooga külma ja lund tuua. Nii ei tulnud liulaskmisest midagi välja, küll aga hoolitses Eesti Maja kohviku perenaine, et me saaksime oma külastajatele vastlakukleid pakkuda. Ülle on imeline, kellel jagub energiat mitme inimese eest. Ütles ainult, helistage, kui teil otsa hakkab saama, toon kohe uusi juurde!

Õhtul
tulid Mari-Kirke nagu ikka enne tundide algust minu juurest läbi ja tavapäraste (Eestist toodud) karamellkommide asemel said mõlemad kuklid pihku. Eelmisel aastal ei olnud Kirke erilises vaimustuses neist, kuid sel aastal pistis kiiruga ühe nahka! (Siin on eelmine sissekanne vastlatest.)

Meie juurde tuli esimene klass, kellele rääkisin pisut vastlakommetest. Küll on hea, et mul ikka alles oli kunagi valmis tehtud kokkuvõte vastlatest, mille kuklite juurde lugemiseks olin välja pannud.
Magusad saiakesed kadusid kui soojad saiad ning viimased külalised jäid nendest ilma. Kui uksed sulgesime, leidsime varsti meile libistatud kirjakese: „More kuklid palun!” Tavaliselt saame ikka kirjakesi nõudmisega „Rohkem kommi, palun!” :)

Siin on minu kokku korjatud vastlapäeva kombeid:

Vastlapäeva õhtul tehti vastlasõitu. Poisid - tüdrukud lasid kelguga kõrgemast kohast või hangeharjast alla. Mida pikem sõit, seda pikemaks kasvasid suvel linataimed.

Küpsetati vastlakukleid. Vanasti ei hoolitud nii palju magusast, vahukoorekukli komme on hilisem.

Talus oli tavaks vastlapäeva õhtul süüa oa- ja hernesuppi seajalgadega, et sead suvel kosuksid.

Vastlapäeval oli sünnis juukseid lõigata ja habet kärpida. "Vastlapäeval lõigatud juuksed kasvavad ilusti ja ei katke mitte”.

Seajalakontidest tegid poisid mänguasja - vurri. Järgmisel päeval oli hea koolis tundide vaheajal tüdrukute nina all vurri lasta, neid narritada.

Kodus aga panid suuremad tüdrukud puhtaks söödud seajalakondid rehetoa põrandale ritta. Kelle kondi nüüd koer kõige enne suhu haaras, see tüdruk pidi varsti mehele saama.

Päev kannab saksa keelest tulnud nimetust - vastlapäev. Saksa keeles on päeva nimi der Fasttag, s.o. paastupäev. Tegelikult peaks ta nimi olema meil liugupäev, nagu seda teadaolevalt Eestis kutsuti, ehk lühemalt liupäev.

5 kommentaari:

  1. Kui imeilusad kuklid!

    Eile igatsesin küll lund. See on ka üks väheseid kordi, kui ma lund igatsen- vastlasõit oleks nii vahva olnud.

    Vaatan, et su lapsed käivad Eesti Koolis. Kas sa oled kuskil Eesti Koolist ka kirjutanud? Kas teil ka koolivorm on?

    VastaKustuta
  2. Seekord oleme lund küllaga saanud. Täna varahommikul avastasin jälle paksu lumekorra õuest - peab lund lükkama minema. Küll on mõnus seda teha, kui linn alles magab.

    Lapsed käivad Eesti Koolis, aga kord nädalas - teisipäeva õhtuti. Siin on püütud seda hoida ikka koolina, kus eri vanuses on oma klassides (kuigi arvestades keeleoskuse pidevat kehvenemist, peaks minu meelest lapsed klassidesse panema selle järgi, kui palju keegi tegelikult räägib eesti keelt - nii õpivad kõik rohkem).

    Tavakool on ikkagi inglisekeelne. Siin ei ole kunagi olnud taolist kooli nagu Rootsis, kus lapsed iga päev Eesti Koolis käivad. Aga see vähenegi aitab pisut keelele kaasa ning kõige tähtsamana - annab neile tunde, et siin on teisigi, kes seda keelt kõnelevad ja muidugi saavad nad häid sõpru eestlaste hulgast.

    VastaKustuta
  3. Hommikuselt unise peaga unustasin teised küsimused :)
    Koolivormi siin ei ole, kuigi sel aastal kipuvad mul mõlemad ainult samu rõivaid kandma - sama hästi võiks vorm olla. Ainult katoliku koolide (privaatkool) lapsed on vormis - neil on tavaliselt lühikesed ruudulised seelikud ja põlvikud, kusjuures talvelgi pole neil sukki jalas...
    Eesti koolist eriti palju pole kirjutanud, aga siin on mõned, milles natuke koolist juttu.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne7/2/08 02:28

    Vastlad 5. veebruaril?? Tegelikult meil siin Eestis on ka kalendrid valesti trükitud. Kollase maaroti aasta algab täna (7. veebr.) ning vastlad ei saa olla enne kui on alanud idamaade uus aasta. Seega sel aastal on õiged vastlad 12. veebruaril.

    http://www.hot.ee/eikko/Aasta.htm

    Aga meil olid ka toredad vastlad. Kuna õues lund pole ja ilm on endiselt +0/-0, siis kuuenda klassi poisid pidasid koolis vahukoorekukli sõda. Moosi ja vahukoort oli terve fuajee täis. Siit moraal - laste lõuna ei tohiks olla tasuta, vähemalt mitte vastlakukkel.
    Kuna üks (ja ainuke) minu uue aasta lubadustest oli endale sel aastal mitte maiustusi osta, siis ma peaaegu, et oleksin pidanud ise hakkama vastlakukleid tegema. Minu õnneks oli koolitoiduks hernesupp ja magustoiduks vastlakukkel, siis mu enda vaev jäi ära. Mitte, et mulle ei meeldiks küpsetamine, aga selleks lihtsalt puudub vajalik aeg.
    -K-

    VastaKustuta
  5. Siis on vist kalendrid siin mandrilgi valesti trükitud :)
    Ega siin vastlaid ei tähistata, kuid tuhkapäev (ash wednesday) on küll ära märgitud - päev peale vastlaid, kui algab paast - 40 päeva enne lihavõtteid (pühapäevad välja arvatud). Ma pole neid päevi lugenud, kas annab õige arvu välja; ja lihavõtted on liikuv püha, mis kuidagi kuufaasidega seotud vist on...

    See lehekülg on tõesti väga põhjalik, kus infot kõikvõimalike pühade ja kommete kohta.

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.