Pidu meie majas

Ma pole mitu korda järjest nüüd oma sünnipäeva suure peoga tähistanud. Seekord otsustasime siiski pidu pidada, sest tahtsime valmistada üllatuse sõpradele Jaanikaga, kes jõudis Eestist Torontosse reede õhtul. Ta elas meiega kokku kolm aastat, hoides tüdrukutel silma peal ning ta oli lõpuks justkui loomulik osa meie peres. Tegime nalja, et ta on meie kolmas laps.

Alguses plaanisime, et ta tuleb mingil hetkel ukse taha ning helistab kella - mind kutsuti ju peole! Kuid siis saatsime ta hoopis igale külalisele vastu. Muidugi oldi VÄGA üllatunud ning kõik imestasid, kui hästi me saladust oskasime hoida :)

Ülal lõikan ma läbi lillede kooki lahti. Kõrval on pilt meie maja eest, kus Tom pani lumehanges küünlad põlema. Tekitas külalistes eriliselt talvise mõnusa tunde.

Jäin mõtlema, millised huvitavad või märkimisväärsed sündmused tähistasid minu sünniaastat ja valisin siin mõned välja.

Iraanis saavad naised hääletada;
Bali vulkaan Agung „hakkab tööle” - 11000 inimest kaotas elu (lisaks oli veel mitu suurt loodusõnnetust, kuid ma jätsin need siin üles lugemata);
Beatles'i album „Please please Me” näeb ilmavalgust;
Jugoslaaviast saab sotsialistlik vabariik;
Coca-Cola esimene dieetjook TaB;
USAs näidatakse esimest James Bond'i filmi;
Valentina Tereshkova lendab maailmaruumis ringi; põletusmatus aktsepteeritakse rooma katoliku kiriku poolt;
Suur Rongirööv Buckinghamshire's Inglismaal, varastati £2.6 miljonit, millest enamus jäi kättesaamata;
Martin Luther King Jr. kõne: „I have a dream!”;
vulkaanipurse Islandi lähedal tekitab uue saare Surtsey;
Moskvas hakatakse ehitama Ostankino telemaja;
John F. Kennedy lastakse maha.

Enamus nendest uudistest tunduvad nii kauged. Meenutasin Kirke sünniaastat, kui suri printsess Diana. Öösel kanti otse üle tema matuseid ja kuna mul oli öö ja päev niikuinii segamini, siis isegi vaatasin seda (Kanada on ikka nimeliselt Inglise kuninganna võimu all ning siin leidub väga palju neid, kes kuningliku pere elu täpselt jälgivad). Mida minu ema tundis ja mõtles, kui maailmas toimusid kõik need sündmused; ning mina olin kodus kasvamas... Nii tähtsaks saab hoopis sinu enda laps, keda soovid kaitsta, kellele kujutad/tahad kõige paremat tulevikku!

Jaanika mängib Cassiega. Cassie läks pisut endast välja kõigi nende külalistega. Kui Jaak mulle õnnesoovimusi andis, siis hakkas ta väga kurjalt minu kaitseks haukuma. Lapsed olid kõik keldrikorrusel, kus nad rahus kassidega võisid olla, mängida; ning tegime mõned jalutuskäigud korega selleks ajaks, kui lastele söögi ette andsime. Kahjuks ei tunne me Cassiet veel küllalt hästi, et õieti aru saada tema tujudest ja harjumustest.

Minu menüü oli väga lihtne, tegin chilit (mis on tegelikult üks hakkliha-oaroog chilipulbriga), küpsetasin saia ja leiba, valmsitasin kanamaksapasteeti, pakkusin krevette ning lõpuks panin lauale kaks erinevat torti, kaneelisaia ning lastele hästi lihtsa vahukooretordi. Lapsed on ju siin sellised „ärahellitatud”, et nendele peab oma toidu andma - seekord kanakotlette (chicken nuggets) ja french fries. Mõlemad toidud (eriti viimane) on tavaliselt haruldus meie toidulaual, aga seda enam oskavad nad pakutavat hinnata.

Pidu käis täie hooga keskööni, kuni lapsed väsisid ja koer ärritus aina kergemini! Oligi aeg koju minna ning meil aeg magama pugeda. Enne seda tegime siiski pisukese koristuse ning ajasime niisama juttu, arutades koerte ja inimeste psühholoogiat ;)