Täna tuiskab juba jälle ning homseks võib järgmine 10cm lund maapinda katta. Linn teatab, et ei hakka lund lükkama, enne kui lumesadu lõppeb, Muidugi saan aru, kuid teed on praegu võimatud…
Kaks päeva on olnud väga külm, mis tähendas seda, et eelnevate soojemate ilmadega sulanud lumi on kõnniteedel muutunud jääks. Paljud pilluvad lihtsalt soola maja ette, ilma et korralikult lund ära lükata. Kuna sool külmaga ei tee sugugi sulatamistööd, siis muutub lumepori jäätunud krobeliseks moodustiseks, mis kohati isegi aitab paremini püsti püsida, kuid eriliselt siledatel küngastel muutub nendel koperdamine pisut ohtlikuks. Lastel on lõbu laialt, aina lasevad liugu (mis tuletab meelde, et ma lapsena täpselt samasugune olin). Võiks ju lausa uisud alla panna, kuid probleemiks saab uisutamise oskus (mis mul täielikult puudub)! Täna hommikul vaatas üks lapsevanem mulle otsa ning laiutas käsi, kes küll vastutab selle jää eest… Tahtsin Kirke moodi vastata: Ilm on süüdi!
Esmaspäeval tõusin nagu tavaliselt võimlemiseks, kuid seekord otsustasin koeraga jalutama minna. Õnneks ei ole hommikul palju liiklust, nii sain ma kõnniteid vältida ning majade vahel mööda sõiduteid jalutada (siiski oleks ühes kohas siruli lennanud, kui ma poleks küllalt kiiresti reageerinud). Tegin päris suure ringi, kuigi väljas oli väga külm! Isegi jooksin pisut temaga – küll on kerge, kui selline ise peenike kuid sitke koer sind ees veab. Ainult külmast ja tugevast tuulest hakkasid silmad vett jooksma. Kui koju jõudsin, olin päris tugeva trenni saanud!
Ja, oh seda inimeselooma küll, kord pole lund, siis on liiga palju, siis on libe ja siis veel midagi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)