25.04.08

Raamatud... raamatud...

Sille jäetud kommentaar pani mind lõpuks kirjutama sellest, mida tahtsin juba eelmisel kuul jagada - mina ja raamatud.

Hakkasin loetud raamatute kohta üht-teist kirja panema pisut üle aasta tagasi. Minuni oli just jõudnud kellegi arvamine, et ideaalne oleks nädalas raamat läbi lugeda! Nuputasin, kui hästi mina sellest kinni hoian ja kui ma aegajalt olingi püüdnud
järge pidada autoritest ning nende teostest, siis ei tahtnud see kunagi õnnestuda. Kord kadusid lehekesed, kuhu neid üles kirjutasin või failid, mis ma usinalt kuhugi kindlasse kohta tallele panin :)

Nüüd käisin läbi kirjapandu ning sain umbes 80 raamatut aastas kokku. Mulle tõesti meeldib lugeda ning eelistan filmide vaatamisele ja telerile vaikset minutit koos raamatuga. Samas ei ole laste kõrvalt sugugi alati aega kuhugi omaette nurka pugeda, kuigi iga aastaga läheb asi paremaks. Vahel olen köögis hommikul pannkooke küpsetamas, kui raamat on kõrval lahti, et mõni minut selle jaoks napsata; ja kududes ei pea mu silmad varrastel olema, nii nad on siis hoopis raamatutekstis kinni...

Minu peamine lugemine toimub siiski metroos, kus olenevalt kui kiiresti sõit läheb, saan päevas vahel poolteist tundi endale. Mõnikord on raamat nii huvitav, et töö poole jalutades hoian ikka seda nina all (proovin siiski mitte liiga süveneda ning pisut silma peal hoida, mis jalge ees toimub :). Meie lähedal elab üks vanem härra, keda juba mitu aastat tagasi märkasin mööda tänavat kõndimas ning samal ajal lugemas - nii läks ta tööle. Praeguseks on ta vist juba pensionil ja mina olen tema kombed üle võtnud.

Ma ei osta siin eriti raamatuid, enamasti on need kõik laenutatud raamatukogust. Toronto raamatukogu süsteem on lihtsalt sõnulseletamatult hea (siin on nende koduleht). Selle kaudu saab otsida terve Toronto linna raamatukogudest teoseid, millest oled huvitatud. Praeguseks on uuendatud nende muid võimalusi ja nüüd saad isegi kokkuvõtet lugeda. Kui sulle raamat meeldib, siis võid selle endale tellida, ei tähenda, millises raamatukogus see parasjagu pesitseb. Mõnele populaarsemale raamatule võib saba olla, kuid niipea kui järjekord sinuni jõuab, jäetakse telefonile teade, tule oma tellitud raamatule järele just sinna raamatukokku, kus sa käid (kuhu sa selle tellinud oled). Proovi ise, kliki siia, märgi, et otsid autori järgi midagi ning pane näiteks sisse 'Kross Jaan' - selle alt leiad 28 teost, millest mitmed eesti keeles! Lisaks saad oma kontot kontrollida, millised raamatud laenutatud on, milliste järjekorras oled ning vajadusel/võimalusel (kui keegi teine ei taha sama raamatut lugeda) võid seal pikendada laenutuse aega (enamasti on see 3 nädalat, kokku võid hoida 9 nädalat).

Meil on olnud kombeks jalutada ülal pildil olevasse raamatukokku neljapäeviti - umbes paari kilomeetri kaugusel; kui aega vähe, sõidame sinna, ikka alati neljapäeval - meie raamatukogupäeval. Vahel valin raamatuid riiulilt, kuhu töötajad oma soovitatud teoseid välja panevad, vahel võtan mõne uuema, mille pean seitsme päevaga läbi saama (vanasti oli see vaid kolm päeva, kuid nad said ilmselt aru, et kõik ei ole võimelised seda tegema). Kui äratoomisega hiljaks jääd, pead maksma 35 senti päeva eest. (Lisaks saad ka videosid ning DVDsid laenutada ning ajakirju koju viia).

Mõnikord siiski kulutan raha raamatute ostmisele, eriti kokaraamatute; kuid enamasti siis, kui olen mõne läbi lugenud ning arvan, et ilma selleta kohe kuidagi elada ei saa ;). Loen üldiselt inglise keeles, vahel keele alalhoidmise mõttes rootsi keeles. Eestikeelseid raamatuid on saada; Tartu College'is on isegi nüüdseks eestlaste enda raamatukogu uuema kirjandusega, kuid sinna pole eriti mugav mul minna. Saime kunagi eestlastelt, kes majast korterisse kolisid, paar riiulitäit siin välja antud raamatuid, millest enamuse ka läbi lugesime. Mõnest autorist said lausa lemmikud, palju on mälestusi, tihtipeale sarnaseid...


Peamised raamatuostud on mul laste jaoks olnud. Kunagi tassisin kohvrite kaupa Eestist eestikeelseid kaasa, lootuses, et lapsed ikka kenasti eesti keeles lugema hakkavad. Mari teebki seda, kuid Kirke on meil hoopis teistsugune - tal on oma probleemid lugemise ja kirjutamisega. Samas valib Mari hoolikalt raamatuid ning teatab, et eesti keeles ei ole need tihtipeale huvitavad (talle meeldisid väga Juhan Jaigi tondilood, mis ta mitu aastat tagasi läbi luges ning siis veel paar korda peale seda!) Olen neile õhtuti ikka ette lugenud, kui nad väiksemad olid, tõlkides otse teksti inglise keelest eesti keelde. Nüüd oleme kõik enne magamaminekut voodis siruli igal ühel oma raamat nina ees.


Koolis soositakse väga lugemist (ikka sellepärast et seda järjest vähemaks jääb...). Minu meelest on pea kõikides koolides nüüd kombeks alguses maha istuda ning lugeda umbes 20 minutit. On olemas programm (Scholastic), mille alusel saame aegajalt reklaamlehti erinevate raamatutega, mida võib lastele tellida. Iga ostu pealt saab kool endale krediiti uute raamatute ostmiseks. Selle kaudu olen päris palju raamatuid lastele muretsenud.


Esimene pilt on minu voodi kõrvalt raamatuvirnast, mille otsas Kleenex'i karp, et hea käepärast võtta, kui mõni teos mind nutma paneb ;) Tegelikult loen väga erinevaid autoreid ja teoseid. Mulle meeldivad krimilood, loen hea meelega mälestusi, reisikirju ning viimasel ajal olen rohkem hakanud lugema populaarteaduslikke teoseid. Ülikooli ajal pidin filoloogina väga palju aega kulutama raamatutele, mis olid ette nähtud (ja ma olin eriliselt usin, kes püüdis ka kõik läbi lugeda, kuigi ega sellest palju kasu polnud, sest eksamiks võisid nad mul peas täiesti segamini minna; ainuke hea punkt oli, et õppisin palju kiiremini lugema, mitte kunagi kiirlugema, sest ma ei suudaks nii lugusid korralikult nautida). Ma ei saa öelda, et kõik oli tüütu, väga palju huvitavat oli kohustusliku kirjanduse hulgas, kuid nüüd valin loetavat vastavalt tujudele. Mul on olnud periood (õnneks lühike, sest tegelikult olid jutud kõik ühe vitsaga löödud ning sellepärast lõpuks igavad), kus lugesin eriliselt magusaid lugusid, kuid mul oli seda vaja, kui masendus tahtis võimust võtta.

Mari on minu sarnane, kes neelab raamatuid. Hiljuti kurtis ta, et pole midagi lugeda. Andsin talle siis Sherlock Holmes'i lood (kõik samade kaante vahel), mille ta esialgu kõrvale pani, kuid eile teatas, et talle meeldivad need. Ma olen ka selline, kes ei pahanda, kuid ta söögitaldriku kõrvale oma raamatu nihutab. Mulle endale meeldib süües lugeda. Ja oma jutud saame kõik koos hommikul kooli minnes ära rääkida või oma jalutuskäikudel raamatukokku ;).

Head lugemist kõigile!

3 kommentaari:

  1. nojah, seetõttu mulle Sinu raamatututvustused meeldivad, et meil on sinuga sama maitse. ka mulle meeldivad väga elulood ja reisikirjeldused. ja kriminullid samuti :)
    kahjuks minu lapsed ei armasta eriti lugeda. nad loevad täpselt niipalju kui koolis vaja. ja muidugi gümnaasiumis (kus mu pojad käivad) on seda päras palju vaja. tüdruk loeb siis, kui mina midagi talle soovitan. siis ta vaatab raamatu üle ja kui see talle sobib, loeb kiiresti läbi. kohustuslik kirjandus saab aga eranditult viimaseks päevaks läbi loetud :) tüdruk on enam-vähem sinu tüdrukutega sama vana.
    olen ise õpetaja, seetõttu näen kui karjuvalt väha tänapäeva lapsed loevad. mul on klassis 2!!! last 23-st, kes loevad ka vabal ajal ja vabatahlikult. ja ma arvan, et ligi 10 on selliseid, kes üldse raamatuid ei loe. väga kurb tegelikult.

    VastaKustuta
  2. eks siin on sama probleem, lapsed vaatavad lõputult tvd või istuvad arvuti taga - sellepärast on sisse viidud see hommikune lugemine koolides.
    muidugi lisaks veel kohustuslik raamatuülevaadete (book reports) kirjutamine. siiani pole kunagi toodud koju nimekirja kohustusliku kirjandusega, raamatute valik, mis loetakse, on vaba. klassis loetakse koos gruppides sama raamatut - kuid see on rohkem klassitöö ning grupitöö.
    seitsmendas klassis nüüd siiski pidid nad kindla autori teoseid lugema - vabal valikul.
    minu vanem tüdruk on väga raamatutest sisse võetud, kuid nooremal on kergel kujul düsleksia, mille tõttu tal kõik aeglasemalt läheb. teeme päris palju tööd temaga ning lohutame, et paljud kuulsad inimesed on samamoodi hädas olnud. mul on hea meel, et ta siinses süsteemis on, sest eesti koolist mäletan mitte just väga julgustavat suhtumist nendesse, kes asjadega järele ei jõudnud (võib-olla on see muutunud?)... siin koolis saab ta kolm korda nädalas eraldi tunde väiksema grupiga, kõik kooli ajal.

    VastaKustuta
  3. ega meilgi enamasti ei ole kindlat raamatut kohustuslikuks kirjanduseks. on mitu erinevat ja sealt siis peavad valima, mida lugeda soovivad. samas on läbilugemise aeg piisavalt pikk. olen "patustanud" ja soovitanud või vanemal lapsele ette raamat lugeda, kui lapsel on lugemisega tõsiseid raskusi. mul on klassis mitu poissi, kelle kohta ma tean, et ta ei suuda raamatuid lugeda, kui ta aga suudaks ema lugemistki jälgida ja seetõttu raamatust aru saada, oleksin ma väga õnnelik. kahjuks aga ei ole enamasti vanamtel aega nii suurtele lastele enam ette lugeda.
    täiesti kadeks teeb kirjeldus, kuidas kanadas hoolitakse õpiabi vajavate laste hakkamasaamisest koolis. eestis kahjuks sellist süsteemi ei ole. koolides on enamasti küll logopeedid olemas, aga neile pole ette nähtud täiskohta. meie kooli logopeedil on 0,5 kohta. see teeb 10 tundi nädalas. koolis on lapsi ligi 400. klassikomplekte on 16. igale klassilegi pole nädalas tundi ette nähtud. ja igas klassis on vähemalt 4-5 abivajajat. logopeedi tunnid on muidu meil ka tundie ajal või kohe peale tundide lõppu.

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.