Alguses arvasin, et piirdungi selle pildiga,kuid siis jäin oma pilte vaatama
(huvitav on teema järgi neist üle käia)
ning leidsin järgmised:
Ühel Kariibimere saarel, kui beebit ootasin...
Kanuuga Algonquin pargis (suuruselt umbes ¼ Eestit).Väike Mari on meil kaasas ja vanaema ka,
kellele hoolsalt seletasime, mida peab karu nähes tegema
ning unustasime ära sellise tühise seiga,
et hundidki samas pargis elavad
(sellest sai ta teada, kui need õhtul ulguma hakkasid :).
Ka Kanadas on kohti, mis kangesti Eesti rannikut meentuavad...
Selline võib meie aed välja näha,kui palju vihma sajab või lumi sulama hakkab
(sel korral tekitas meil ja paljudel teistel
torontolastel korraliku uputuse keldrites).
Mõned „pisut” märjad fotod albumitest...
Tomi ema Quebec'i linnas -minu meelest kõige kenam linn Kanadas
oma imeilusa vanalinnaga.
Marineland Niagara juures on kindlasti koht,mis tasub siia külla tulles üle vaadata, eks ju!
avastan nii esmakordselt Kanadat. tänud võluvate piltide eest!
VastaKustutap.s. kus täpsemalt resideerud? kas oled ka lõunapool Seattles käinud, kuidas sealset elu- ja karjäärikeskkonda hindad eestlasele sobivaks?
Sattusime Torontosse ning siin me olemegi elanud. Kena oleks mõnes väiksemas kohas olla, kuid tööd on suures linnas kergem leida ning muidugi on siin palju parem võimalus end eestlasena tunda ;)
VastaKustutaMina olen väga Kanadaga harjunud ning pean ütlema, et olen õnnelik, et elutee meid USAsse ei viinud (mille peale, olen kindel, nii mõnigi vastu vaidleks)...
Väga vahva pilt see esimene! Ja viimane on nii armas :)
VastaKustutaNo ja Kariibi mere saared vaataks isegi üle :)
Sellel märja õue pildil tahaks paljajalu murule pladistama minna. Lihtsalt tundub, et vesi on seal soe :)
Mis aastal te Kanadasse sattusite? Minu mees pidi ka algul Kanadasse õnne otsima minema (1992.aastal), aga ei saanud sinna viisat ja nii sattus USA-sse. USA viisasid jagati sel ajal lahkemalt.
VastaKustutaVahel mõtlen, et ei tea, kuidas ta elu oleks siis läinud, kui ta oleks Kanadasse läinud. Ilmselt ma poleks temaga siis kunagi kohtunud.
Siinsed suved on väga soojad, ikka vähemalt 25 soojakraadi, kuid enamasti rohkem. Isegi vihmaga võiks rõõmsalt paljalt ringi joosta.
VastaKustuta1989.aastast olime Rootsis ja 1991.a. kolisime Kanadasse, kui kõik paberid Kanadasse elamiseks korda said (võttis täpselt pool aastat) - me ei jõudnudki Rootsi vastust ära oodata... Minu kaasal on sugulased Kanadas, kes panid siin asja jooksma.
Ma kirjutasin, et olen harjunud Kanadaga, sest me töö ja kodu on siin, samas mõtlen vahel, mis oleks olnud, kui Rootsi oleks jäänud. Iseenesest meeldib mulle see mõte rohkem - Eesti on nii lähedal... Teisalt oleme ikka mõtet veeretanud Eestisse kolida nagu väga paljud meiesugused tulijad teinud on.
Jaa, Eesti rannikualad on väga ilusad ;) Kusjuures esimene foto tõi automaatselt naeratuse näole :D Laine murdumine on raudne lemmik.
VastaKustutavahvad pildid :)
VastaKustutaja see vanalinn paistab tõesti armas.
lapsed on head objektid, neist saab alati toredaid pilte :)
Oi, ma juba näen vaimusilmas, kuidas sealt liumäest alla lastakse :D
VastaKustutaNii toredad arvamused kõigilt!
VastaKustutaLoomulikult ei saa lapsi sellisest toredast loigust eemale hoida, kui ilm niikuinii soe on...
Lainete murdumist võiks päevade kaupa jälgida. Merd siin lähedal pole, kuid Suure järvistu järved annavad vist mõnele merelegi silmad ette :)
Lapsi on tore pildistada, eriti kui saad neid veel nii pildile, et nad sind tähele ei pane. Nii palju on nad mul küll pohja-ameeriklased, et niipea kui kaamera välja tuleb, ilmub ka naeratus näole. Minu esimene töö hõlmas ka aegajalt pildistamist ja ma ei suutnud ära imestada, kuidas lapsed automaatselt naerusuud ette manasid, kuigi aegajalt nägid, kui tühjalt nende silmad mind vaatasid...
Viimane oli väga hea, selline sinise liikumise hetk. Lastekollaaž aga andis minu arvates teemat kõige paremini edasi, ei peagi kirjutama, et pealkiri on "märg", ise saad kohe aru. Jõudu pildistamisel!
VastaKustuta