15.04.08

Õmblemas


Lõpuks ometi jõudsin nii kaugele, et sain lapsed õmblusmasina taha. Alguses arvasin, piisab ehk Mari õpetamisest, kuid tean oma kogemusest, kuidas nii võib Kirke vaikselt asjast kõrvale jääda. Sellepärast töötasin mõlema tüdrukuga täna koos.

Me oleme kõik Barbie nukud ära andnud, välja arvatud kummalegi üks - just selle mõttega, et kunagi nukule riideid õmme
lda (nad pole erilised Barbie-nukuga mängijad kunagi olnud, kuigi neid millegipärast tekkis üle aja rohkesti). Mul oli ka üks raamatuke nuku riiete lõigetega. Seda me siis kasutasimegi. Kirke tegi seeliku ja Mari pluusi.


Olen mõelnud, kas ei peaks neile mingit väiksemat õmblusmasinat muretsema. Minul oli kunagi selline käega ringiaetav, mida isegi päris usinalt sai kasutatud. Kuid otsustasin, las nad proovivad kohe minu masinaga. Eks nad olid pisut põnevil ja ärevuses. Hoiatasin muidugi, et nad ettevaatlikud oleksid ning tuletasin meelde, kuidas mina olen kord nõela läbi oma küüne endale mantlit õmmeldes lasknud. Kõige kummalisem selle juures oli, et kasutasin meie vana jalaga ringiaetavat Tikkakoski masinat. Saaks veel aru, kui elektriga ei kontrolli korralikult, mida teed.

Kõik läks neiudega kenasti ja nüüd nõuavad nad abi uute riiete jaoks. Lubasin, kui nad on küllalt head nukuriietega, siis järgmiseks õmblevad nad suveks endale ise midagi.

Täna küpsetas Mari ise shokolaadikooki ehk brownies nagu neid siin Ameerikas kutsutakse. (Minu töökaaslane Krista kinkis laste kokaraamatu - sealt ka see retsept). Tema mure on nüüd, et ta ei tohi pähkleid süüa oma suuraudade pärast. Lahendasime selle siiski - hakkisime need hästi peenikeseks, nii saab hea maitse ning samas ei poe pähklid sinna, kus nad ei tohi olla!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.