Toronto metroo... Kümmekond aastat tagasi hakati ooteplatvormi ääri selliselt tähistama. Peale seda kui oldi põhjalikult arutatud, kuidas ära hoida õnnetusi. Tegelikult oli taustaks veelgi süngem lugu, (mis vahel meenub, kui neid kollaseid jooni vaatan), kus üks hull mees tükk aega rongi oodates valis oma ohvrit ning lükkas lõpuks noore naise rööbastele. Ning teine lugu noorest emast, kes end koos kuuekuuse beebiga rongi ette viskas. Mõtlema pani selle juures tema amet - psühhoterapeut...
Väga uimane tõuguke...
Kuidas ma indiaanlaste maal saan mööda minna nende poolt pühvlinahale kirjutatud lugudest, mida ilustavad kollased hobused...
Teisel... lund on ikka veel siin-seal hästi varjulistes kohtades, kuigi nädalalõpu vihm ei jäta enam lumeraasugi kuhugi.
Viimaks kollased mõtted apelsinimarmelaadiga pannkoogil mõnedest möödunud aegade kollastest hetkedest:
Vahvad eesti tüdrukud :)
VastaKustutaNew Yorgi metroos on ka need kollased ribad, aga mitte nii ilusad puhtad, nagu teil. Meil on metroo üks päris räpane koht.
sul on nii shikk kollane kollektsioon, eriti see tõugukene...Ja muidugi tüdrukud võilillepärgadega on tõeline nostalgia teema...
VastaKustutamulle meeldib ka see tõuk. siuhuke tunne, et tal on kindlasti hästi soe olla :)
VastaKustutaMetroo on tõesti üsna puhas, kuigi näed, kuidas see vananeb...
VastaKustutaTõuguke oli tõesti imearmas, kui ta nii väike poleks olnud, oleks lausa kaissu võtnud :)
viimane kollaźpilt on väga põnev, sellega oli vist kõvasti nikerdamist ;)
VastaKustutaVäga vahvad pildid
VastaKustutaViimase pildiga oli pisut nikerdamist tõesti, kuid eks palju ole abi nendest uhketest programmidest, mis poole tööd sinu eest ära teevad ;)
VastaKustutaKõige rohkem vaeva oli vist piltide väljaotsimisel, kuigi see oli meil kolmekesi päris lõbus!
Tõesti, foto linalakkade ja päikesekollaste võililledega on päeva leid ;)
VastaKustuta