Nii ootamatu on äkki silmitsi seista kellegagi, kes sinu heietusi lugemas käib… Elan vist täiesti oma maailmas (miljonilinnas on kerge end ära peita)! Tean, et lehekülge külastavad need, kellest sul aimugi pole, nii nagu ma isegi loen võhivõõraste inimeste mõtteid; ja mida rohkem neid loen, seda enam tulevad nad mulle lähedale!
Ma pole enamusele siinsetele sõpradele/tuttavatele öelnud, et mul selline avalik arvamuste avaldamise koht on. Mida kaugemal nad minust elavad, seda kergemini juhatan neid oma leheküljele - minu meelest hea viis teada anda, mida teen ja kuidas meil läheb. Nagu minu kaasa ütleb, me ju räägime kogu aeg, miks ma peaks lugema, mida sa kirjutad. Arvan, et Eestis tuntakse end palju mugavamalt blogimaailmas (olen vist tegelikult üsna võhik selles suhtes...).
Nii et ma vabandan väga, kui keegi mu otsa jookseb ja ma kohmetult üllatunud
olen. Teisalt ei tohiks ma väga imestunud olla, sest olen ikkagi siin väga kättesaadav töötades maailma KÕIGE PAREMA PANGA juures ;) Olen harjunud, kui võhivõõras juurde astub ning ütleb: „...ah, ma tean küll.. sa töötad pangas”, või „...ah, ma tean küll, sa olid Eesti Kooli õpetaja...” Ja kui keegi nimetas „killuke”, siis ei osanud ma õieti a-d ega o-d öelda ning lippasin tagasi tööle, kust olin paar minutit varastanud... Kuidas küll niimoodi??? (Loodan, et näen sind uuesti paari nädala pärast laupäeval, kui jälle tööl olen :)
Mul on tegelikult hea meel kõigi uute tutvuste üle! Tulge ja astuge aga julgesti mu juurde – ma luban mitte hammustada, olen nüüd ühe kogemuse võrra rikkam :)
Ma vabandan, et olin nii pealetukkiv. Leidsin su blogi new york glamuurita blogi nimekirjast ja kuna olid killuke Torontost, siis hakkasin sinu blogi lugema. Nuud ootamatult kohtudes ma ei suutnud oma suud kinni pidada ja lihtsalt pidin mainima, et ma loen sinu blogi. Ehk jargmine kord kohtudes olen viisakam ja tutvustan ennast. koike paremat. Siiri
VastaKustutaSa ei pea üldse vabandama, ma oleks ise pidanud paremini reageerima... Peatse kohtumiseni!
VastaKustuta