mapäeval vajus 20 minutiga Atlandi ookeani sügavustesse Kanada kolmemastiline purjekas "Concordia". Kõik 64 pardal olnud inimest pääsesid – 48 keskkooli õpilast, 8 õpetajat ja 8 meeskonnaliiget. Õnnetus juhtus Rio de Janeirost 550 kilomeetri kaugusel kagus. Kapten Curry sõnade järgi oldi juba eelmisel päeval valmistatud tormise ilma vastu, mis saabudes laeva ohtlikult ühele ja teisele küljele kallutas. Ta arvab, et nii kiire uppumise põhjustajaks pidi olema ootamatu tornaadodele sarnanev tuulehoog - microburst - (kiirus kuni 33 m/s), mis otse pilvedest maa suunas liikudes kaldus laeva tabas. Selliste tuulte tekkimist on väga raske ette ennustada ja nõnda on need varemgi nii merel kui maa peal palju pahandust tekitanud.Purjekas kuulub erakoolile, mis asub Kanada idarannikul väikeses ajaloolises linnakeses Lunenburgis, Nova Scotias. West Island Kolledž pakub XI ja XII klassi ning ülikooli esimese kursuse õpilastele võimalust viieks kuuks laeva pardale asuda ning õppetööd jätkata - niinimetatud 'tunnid lainetel'. Teekond viib noored nii Euroopasse kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse. Programmi hinnaks on umbes nelisada tuhat krooni ja õpilasi on tegelikult üle maailma, enamus siiski Kanadast.
23-aastane bioloogiaõpetaja, Ruth McArthur, meenutab, kuidas ta oli tundi andmas, kui sai aru, et midagi on korrast ära. Olukord oli pingeline, kuid nii õpilased kui meeskond tegutsesid üsna orgnaiseeritult. Tänu varasematele treeningutele teadsid kõik enamvähem, mis nad pidid tegema. Kiiresti riietuti veeülikondadesse (vähemalt need, kes jõudsid) ning asuti päästeparvedele, tehes enne kindlaks, et neil oleks vett ja süüa. Samas koguti ka vihmavett, sest kardeti pikemat merel olekut.
Meeleolu oli tõsine, nii mõnigi mõlgutas elu ja surma mõtteid, kuid paanikat siiski ei tekkinud. Viibiti vetes, kus laevaliiklus suhteliselt tihe ning lootus pääseda ei kadunud. Hädasignaali ei jõutud küll välja saata, sest raadioruum oli veel all, kuid parvedel olles märgati vetes hulpimas vahendit, millega saab hädaolukorrast sateliitide kaudu teisi teavaitada. Peaagu 40 tundi oldi viiel päästeparvel tihedalt koos, kuni märgati lennukeid, kellele oli teavitatud õnnetusest. Kuidagi oli vaja nad ju üles leida... Mõni aeg hiljem võttis Brasiilia kaubalaev nad peale ning viis Riosse.
Peale pääsemist lubasid mitmed, et ei astu enam kunagi ühegi purjeka pardale, kuid praeguseks on nad juba meelt muutmas. “Mõeldes kõigi oma uute sõprade peale, kellega ma tuttavaks sain, siis oleksin uuesti valmis õpireisi ette võtma,” väidab 16-aastane noor neiu, kes vaevalt kaks nädalat oli jõudnud laeval olla. Selline kogemus ei unune kindlasti kunagi... (Loe veel.)
Natuke kurb on see, et praegu mõlgutatakse juba mõtteid, kas sama programmiga ikka jätkata. Kujutan ette, et probleemiks on kindlasti raha. Nagu nende brozhüürist on näha, siis on neil veel üks laev - õieti jaht. Programmiga alustati 1984. aastal kui kuulutati välja noorteaasta ja URO kutsus kõiki üles mõtlema välja midagi noorte jaoks teemal: "Rahu, osavõtt ja arneg". Kanada hakkaski pakkuma "tunde lainetel"! (Veel videosid).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)