Olümpiamängude lõpetamine

Oi, kui kanadalik... nad ei karda enda üle nalja visata ning nõnda algab olümpiamängude lõpetamine väikse enesetögamisega. Avamisel ei tõusnud üks olümpiatule halgudest... nüüd on asi parandatud tööriistadega varustatud klouni abil :) Hilisemad esinejad on siiski natuke tuntumad kui tavaline kloun. Kõik puha kanadalased, kuigi tihtipeale neid ameeriklastega segi aetakse (pole imestada, kui nad seal kodu leidnud). Vahepeal oli juttu Celine Dioni esinemisest, kuid ta ei saa/taha (?) tulla. Aga mulle meeldibki Alanis Morissette kindlasti palju rohkem ja Michael Buble...

Kanadalastel on läinud üle aegade kõige paremini, eriti arvestades, et ei Montreali ega Calgary mängudel ei saanud Kanada ühtegi kulda! Kunagi varem pole ükski maa nii mitu kuldmedalit taliolümpial võitnud kui Kanada seekord (14). Kuigi neil oli soov saada kõige rohkem medaleid kokku, siis selles suhtes jäid nad kolmandaks USA ja Saksamaa sabas. 16 päeval jagati medaleid ning kanadalastest võistlejad astusid autasupoodiumile 15 päeval! Kõige tipuks oli muidugi kuld jäähokis (muuseas ka naiskonnale)! USA president ja Kanada peaminister Harper olid kahe tosina õlle peale kihla vedanud võitja suhtes, ei tea, kas Obama ikka oma lubadusest kinni peab :)

Fotograaf on Richard Lautens, kes muuseas abielus kena eestlannaga :)

Minu töökaaslane oli mõned päevad Vancouveris ja kirjeldas seda tunnet, mis seal valitses! Inimesed olid justkui kerges joovastuses ja pidumeeleolus, sõbralikud-südamlikud-rõõmsad. Rahvast oli palju, järjekordi lugematult, kuhu enne end sappa seati ja siis uurima mindi, mis seal ees ootamas oli. (Kas ei tule tuttav ette!)

Isegi ROKi president kiitis Vancouveri mänge, mis esialgsetest probleemidest kiiresti üle sai ja lõpuks vaat et kõigile tulevastele OMi pidajatele eeskujuks võiks olla (ilmaga ei ole muidugi palju midagi teha...) Ta nimetas just rahva erilist kaasaelamist, Vancouveri elanikke, kes OMi ajal tänavatele tuli ning oma poolehoidu näitas. Ta polevat seda varem kunagi sellises skaalas näinud! Kindlasti aitasid kaasa paljud kohad linnas, mis olid tasuta OMi jälgijatele avatud. Koos on ikka toredam võistlustest osa saada. Lisaks nimetas üks reporter, et võrreldes varasemate mängudega, mis Kanadas toimunud, olid Vancouveri omad TERVE riigi mängud, kui Montreali ja Calgary omad olid kuidagi lokaalsed. Selline tunne, et kanadalaseks olemise tunnet on proovitud rohkem rõhutada. Isegi Tom arvas, et mina olen juba justkui kanadalane, et hoian Kanada jäähokivõistkonnale nii ägedalt pöialt ;)

Mina ise vaatasin rohkem iluuisutamist, suusaalasid ja viimaks ka hokit! Veerpalu sõit täna oli eriliselt põnev, Eesti lipud lehvisid taas kord suurelt ekraanil; ja kuues koht on minu meelest väga hea tulemus! Arvestades, et Kanada reporterid päris mitu korda temal peatusid ning meenutasid isegi Kristina eilset sõitu, spekuleerides, kas suusad on ikka küllalt head eestlastel sel korral, siis mis veel tahta!

Muuseas meenutati Torino mänge, kus üks Norra treener andis suusakepi kaotanud kanadalasele enda oma. Tasuks saadeti treenerile Norrasse umbes 5 tonni vahtrasiirupit :)

Iluuisutamises oli muidugi kandalase Joannie Rochette'i pronks naiste sõidus eriti liigutav, sest ta ema oli vaid paar päeva enne võistlustulle asumist ootamatult surnud. Poetasin isegi mõne pisara... Jäätantsu kuld kanadalastele tegi eriliselt rõõmu. Nad paistavad nii kenad koos, ja miks mitte, kui juba 13 aastat koos harjutatud on! Tore oli demonstratsioonesinemistel ootamatult jääle ilmunud õhupall, kui Patrick Chan oma esinemisega lõpule jõudis.