Sünnipäev

Meie paljudel eestlastest sõpradel hulgaliselt on enam-vähem samas vanuses lapsi. Ja kui me enam ei kipu nii varmalt oma sünnipäevi pidama, siis laste omad on heaks põhjuseks kõiki meid taas kord kokku tuua. Olime laupäeval Sylvi 8ndal sünnipäeval. Temaga üsna samal ajal sündis Eestis minu õetütre poeg Ranet! Ja nädalapäevad tagasi sain kahekordseks vanatädiks, sest ilmavalgust nägi Raneti väike õde. Kurb on ainult see, et olen nii kaugel ja pole pärisel saanud õe lapselaste kasvamise juures olla...

Lapsed käisid enne pidutsemist uisutamas. Mina olin ka kohal ainult klõpsisin niisama pilte, sest pole uisutamist kunagi ära õppinud. Tom vedas mu küll kunagi suusamägedele, kuid uiske olen keeldunud siiski alla panemast, väites, et mu kondid on vanadusest liiga hapraks läinud :)

Muidugi hakkas mul niisama teiste lõbutsemist vaadates külm ja jalutasin hoopis võõrustajate juurde tagasi, kuigi olime küll autodega uisuvälja juurde sõitnud. Aga mulle meeldib võimalusel pigem käia. Eksisin ühes kohas küll ära, mis sest et omal ajal me ju elasime samas rajoonis! Aga siin on peaaegu võimatu nii ära eksida, et üsna kiiresti ei tekiks pilti, kus sa täpselt oled. Jõuad alati mõne suurema teeni ning siis on juba selge, kuhu poole sammud seada.

Lastel oli lõbu laialt. Nooremad tüdrukud (vanuses 6-12) alustasid äraarvamise mängu, kuigi kohati kujunes see väga ühekülgseks, sest liikumatult seisev inimeselaps arvati kohe hapukurgi või ketshupipudeli olevat või oli vaja hoopis teadmisi pop-lauljate erinevatest esinemisstiilidest. Vahepeal tulin kaasa mängima/ära arvama ja sain isegi korra peenrarohijat demonstreerida. Kaks noormeest (10 ja 14) veetsid aega videomängudega ja minu vanem neiu koos lapsepõlvesõbrannaga mängisid 'connect 4', milles on vaja neli nuppu järjest ühte ritta saada.

Suured inimesed rääkisid suurte inimeste juttu, kirusid ühte teist, naersid lõbusate naljade peale ning vahepeal piilusid ühe silmaga NHL'i mängu, mille Toronto imekombel võitis! Taas kord oli meil tore koosolemine, mis paneb vahel mõtlema, miks me nii tihedamalt kokku ei saa...