Lihtsalt reede...

Kõigepealt palju õnne meie noortele sugulastele, kelle kodu mõneks ajaks Torontos on olnud ja on ning kes täna oma pulmapidu Sangaste lossis peavad. Kahju ainult, et ise kohal ei saa olla. Aga... just täna, just praegu on minu muu pere teel Jaapani poole, kuhu kogunevad üle maailma itosu-kai karatega tegelejad, et oma oskused proovile panna ja uusi sõpru leida. Usun, et sellest saab üks tore ja meeldejääv reis. Lisaks kohtumistele teiste karatekatega näevad nad ju pisut Jaapanitki. Lapsed olid küll põnevil. Neil saab sügisele üheksa aastat trenni ja Jaapaniga seotud tegevust täis :) Loomulikult on suur asi viimaks selles riigis ringi tatsata. Mina olen nii kaua kodus pöidla- ja majahoidjaks ning muidugi kutsa jalutajaks ;) 

Hetkel on olukord maja/keldririndel pisut-pisut parem, sest täna hommikul, kõige pakkimise ja sekeldamise vahepeal, parandati meie kütte-/jahutussüsteem. Nüüd uhab konditsioneer käia. Temperatuur aga ei taha eriti alla langeda. Eks see võtab aega, sest maja on viimaste päevadega ikka korralikult ära kütetud. Kindlustusinimene jõudis eile viimaks kohale. Ja arvas, et meil on niigi hästi ja kiiresti kõigi asjadega läinud - olime vist väga varakult kohe kindlustusega ühendust võtnud. Loomulikul olime, sest agent on ju samas hoones, kus ma töötan, st Toronto Eesti Majas :)  Kui nüüd ikka meil uputusekahjud kindlustuse järgi kaetud on (peaks nagu olema), siis peale $500 on kõik kulud tasutud, et taastada olukord enne uputust. See tähendab remonti ja sisustust (kaasa arvatud riided, jalatsid, tehnika, jne). Tom pildistas kõik asjad üles ning tegi pika nimekirja, mis peame ära viskama või mis ei tööta. Samas ei olnud see siiski nii pikk, kui oleks võinud oodata. Sest me rabelesime ikka päris kõvasti, et võimalikult palju päästa, mis päästa annaks (ta palus tunnid kirja panna, et need oleks tasutud, ilmselt odavam, kui mõningate esemete (näiteks arvutite) hilisem kinnimaksmine :) Keegi nimetas nagu muuseas, et saite ikka mööbli ka üles. Naljakoht :D Nüüd takkajärgi pean ütlema, et sellises äärmuslikus olukorras töötab aju küll kiiresti, kuid kuidagi lünklikult. Lihtsalt mõned kapid ja nurgatagused ununesid täielikult. Või juhtus see, et panid küll oma arust turvaliselt kasti üles, aga terve kapp läks kõrges vees kummuli. Igal juhul saan palju paremini aru filmidest, kus tahaks tegeleastele karjuda, miks ta küll ühte või teist asja just nii teeb, kui parem moodus oleks siililegi selge.

Olen väga tänulik ka kõigile, kes on lahkelt mulle oma kodunurgakesi pakkunud, kus saaksin aega veeta, st end jahutada ning normaalselt välja magada, kui oma maja endiselt sauna funktsiooni täidab. Ja eriti armas oli töökaaslane, kes tõi mu lauale ühe loeteriipileti ning palus sellele alla kirjutada. Ma ei saanud kohe arugi miks, arvasin, et teeme töö juures jälle ühist pileti ostmist ja ma olen sel puhul ennegi neile alla kirjutanud. Aga tegelikult mõtles ta hoopis minu peale :) Sellised väikesed asjad teevad tuju palju paremaks! 

Ilm peaks ka lähipäevil pisut jahedamaks minema, kusagile sinna 20ndate ülesotsa. Loomulikult on ilmajutud pea kõigil meelel ja keelel. Mõni õnnistab seda kuumust, mõni kirub. Aga siis mõtlesin nende õnnistajate peale, et kui nad tõesti pole sellised, kes on kuumaga väga harjunud, siis niipea, kui neilt võtta ära võimalus oma jahedatesse tubadesse varjule pugeda, kas nad räägiks sama juttu. Minule pole liigne kuumus kunagi istunud (me läheme ju talvel pigem ikka suusatama kui soojale maale). Ja kui sul ikka 24 tundi pidevalt üle 30ne kraadi majas sooja on, kui sa ei saa sellepärast korralikult magadagi (sest ventilaator ajab ka ainult kuuma õhku ring), siis on see liig mis liig. Kahtlustan, et need siinsed soojalembelised loobuks samas olukorras üsna kiiresti kuumade päevade kiitmisest - ma pole veel kedagi kuulnud rõõmsalt teatamast, et oh, kui soe, ja ma ei kasuta isegi õhujahutajat :)  Ma ei kujuta samas elu ette kusagil, kus on pidevalt soe ja pole võimalust ka enda jahutamiseks. Aga eks inimesed ela ju sealgi ning eks pikapeale kohaneks kuidagi, kujutan ette...

Kogu selle ilmajutu peale panin vahepeal arvuti igaks juhuks kinni, sest taevas tõmbus kahtlaselt tumedaks ning väljas hakkas tuul puid sasima (sasis  muuseas ühe naabrimaja puu suure oksa otse meie lillepeenrasse :) Muidugi käis äike ja müristamine ühes. Põhja pool hoiatati võimalike tornaadode eest. Pisut oli ka hirmu, et mõni puudutab ka Torontot, kuid see hoiatus võeti varsti maha. Samas ähvardati taas kord vihmaga, kuigi umbes poole vähemaga, mis me poolteist nädalat tagasi saime. Mõtlesin, kas peaksin keldri pärast jälle mures olema, aga siis tuli meelde, et seal pole enam millegi pärast muretseda :) Ainult kehv lugu oleks, kui küttesüsteem taas kord otsad annaks.

Lõpuks veel üks pilt meie majaesisest teisipäeva hommikul. Õnneks jõudis viimaks meiegi juurde prügimasin, mis kõik selle kola minema viis - tundub, et terve kuhil on suurem kui meie maja ;)  Ei tea, kas iga maja ees oleva prügihunniku jaoks pidi saatma terve masina :D