Pilt pildistajast ja muud juttu

Eelmisele postitusele veel täienduseks üks foto, millele varjukujuna olen jäänud. Ma olen ikka vanamoeline ja tõstan fotoka silmade ette, ekraani olen kinni keeranud, õieti tagurpidi keeranud nagu Canoni apraatidega saab teha (vist on mõned üksikud teised sama pakkumas nüüd, aga see oli minu jaoks fotoka valimisel kaalukausi kummutajaks, et selline "liikuv ekraan" olemas oleks, mis sest, et enamasti ikka läbi pildiotsija fotosid teen, aga kui on vaja üle teiste peade pildistada või tahan maa tasandilt võtteid teha, siis miski ei saa selle vastu). 

Fotovideo jalutuskäigust sai aga tehtud natuke prooviks. Sest tahaksin panna Mari 18ndaks sünnipäevaks midagi sarnast kokku, ainult mõni päev ongi veel aega... eks näis kas just täpselt õigeks päevaks valmis saangi.

Õnneks on olemas programme, mis asja väga kergeks teevad. Minu mureks on nüüd temast pildid üles otsida. Hea, et kõige suurem töö tehud, st absoluutne enamus fotosid skännitud, tuleme ju sellest ajast, kui digi oli alles lapsekingades. Vaatasin üle nende koolifotod ning skännisin neidki sisse ja lisaks veel koristamise käigus välja ilmunud fotosid, nagu näiteks lõbusad passipildid. Minu meelest said need Eestis tehtud Eesti passi jaoks. Igal juhul Kanada passipiltidel ei tohi enam naeratada :) Sest naeratus muudab ilmet ja kurja terroristi ei ole siis võimalik ära tunda. Marile kuluksid vallatud patsid pähe ja olekski Pipi valmis.

Tüdrukutel on olemas Eesti passid ja ID kaardid, sest kuigi Eesti ei luba kahekordset kodakondsust, siis põhiseaduse järgi ei saa ära võtta sünnijärgset kodakondsust, st piisab kui su vanemad või vanavanemad on eestlased. Mis on väga armas minu meelest. Nii on meid ikka natuke rohkem, kuigi olude sunnil vahel teine kodakondsus ka juurde tuleb (Kanada lubab samas kahe riigi kodanikuks olemist, kuigi soovitab siiski reisile minnes kasutada Kanada passi, et nad vajadusel siis abi saaksid pakkuda). Minu neiud on väga uhked oma eestluse ja Eesti passi üle muide ;)