Soojast ilmast, värskest õhust, loomadest ja muust

Sel nädalal jõudis suur suvi kohale. Tavaline niiske ja soe Toronto. Pean ütlema, et õnneks töötasin kodust. Eriti muidugi, kui kontoris olevat õhujahutaja otsad andnud. Nagu ikka, kui soojad ilmad peale talve saabuvad 🙄 Vana maja probleemid... Sooja ilmaga sai lõpuks ka tulpide õitsemisaeg otsa. Plaanitsen siin nad sügisel üles kaevata ning uuesti maha panna. Koos muude lillesibulatega. Et mul järgmisel aastal rohi lillede vahelt üles ei kasvaks ning et mul oleks pidevalt midagi õitsemas. Nüüd hõikasin mõtte välja. Vaatame, kas pean sõna 😉

Tänaseks on õnneks suvi jälle otsas. Võin isegi akna laiali lükata. Ma pole sellele akna lahti lükkamisele palju tähelepanu pööranud. Või õieti mõelnud, kui väga erinev see on võrreldes Euroopaga. Ma jälgin ühte noort kanadalast, kes on nüüdseks mõned aastad Saksamaal elanud. Üks asi, millest ta alguses aru ei saanud on sakslaste "lüften" ehk siis komme akent lahti teha, ning värske õhu üle rõõmu tunda. Ta on küll sellega nüüdseks harjunud ning avab ise ka aknaid. Kuid kui mõelda siinsete majade peale, siis ega sa ikka naljalt avatuid aknaid ei näe. Juba sellepärast, et paljud aknad käivad lahti üles-alla. Nagu meie majas kunagi. Nii et kui aken isegi pilukil, siis ega seda suurt ei näe. Õnneks on nüüd mul sellised, mille saan tõesti avali teha. Ainult... meil peab võre ees olema. Ja seda mitte ainult putukate pärast. Oravad ning halvemal juhul pesukarud või muud neljajalgsed võivad siis rõõmsalt meile külla tulla. Istun ju siin akna all, ning ühel päeval vaatasingi tõtt uudishimuliku oravaga. 

Teine põhjus on muidugi see, et kui väljas on väga niiske ja soe, siis pigem proovid seda toast eemale hoida. Võib-olla on seal veel mingeid põhjuseid, nagu näiteks, et lihtsalt pole sellist kommet, aga ma ei tea. Samas ei saa ma aru nendest, kes pigem hoiavad konditsioneeri peal, kui võiks jahedama ilmaga akna lahti teha... Mulle muidugi meeldiks, kui aken kogu aeg vähemalt pilukil, isegi talvel. Mis sest et toas jahedaks läheb, see tähendab magamistoas. Minu meelest tuleb nii maailma kõige parem uni.

Toronto ja Ontario provints tulevad tasapisi koroonakriisist välja. Neil on see praegu mitmesse etappi jagatud. Oleme alles esimeses. Inimesi on natuke rohkem väljas. Vist. Ma olen sel nädalal ju rohkem kodus olnud. Aga loomad on kindlasti palju julgemad. Ühel päeval vaatasime päris tükk aega tõtt ühe väikese jänkuga maja ees. Sain isegi ettevaatlikult telefoni kotist kätte, et pilti teha. Ma pean ütlema, et päris armas on neid jänkukesi aias ringi hüppamas näha. Ja õnneks pole nad minu teada veel ühegi aiataime kallal maiustamas käinud 😊 Ja kui nad seda teevadki, siis ega me hetkel just midagi liiga väärtuslikku seal ei kasvata. Tomatitaimed said lõpuks maha. Viigipuu ootab ka mulda saamist. Loodame, et läheb ikka kasvama. Üldse kasvavad kõik asjad siin palju kiiremini kui Eestis. Tänu väga soojale suvele muidugi. Loomadest veel nii palju, et õnneks peale väiksemate neid eriti ei näe. Aga samas väikeses linnakeses Torontost põhjapool, kus muide Mari töötab, Markhamis, olevat musta karu ringi liikumas nähtud. Mis on pisut ohtlikum inimesele, ja tegelikult karule ka. Sest kui ta liiga julgeks läheb, siis halvemal juhul peab ta oma eluga hüvasti jätma.

Muid aiatöid sai ka tehtud. Või õieti Toomas ja Mari tegutsesid usinalt. Ma olen tavaliselt üsna külma kõhuga, aga kui ma nägin neid kahekesi meie kõrge mooruspuu otsas turnimas ja oksi maha võtmas, siis tekkis mul küll tunne, et milleks end nõnda ohtu panna. Aga nad ei kuulanud minu kamandamist. Ma siis tegin nende palvel mõne foto ning läksin lihtsalt ära. Mis silma alt, see meelest... vist oli midagi sarnast. Pealegi oleks minu näägutamine võinud pigem negatiivselt mõjuda, ning nad oleks tõesti alla sadanud. Ma loodan, et see on nüüd küll viimane kord, kui nad selle puu kallal tegutsevad. Kui naaber arvab, et see võtab liialt päikest ära, siis võivad nad ise sinna ronida ja teha, mis tahavad. Puu on seal olnud juba enne meie siia kolimist.

Toronto uudistest nii palju, et linnapea palub töötajatel ikka koju jääda. Kui vähegi võimalus. See tähendab siis, et nad töötaks kodust vähemalt suve lõpuni. Kõige rohkem ollakse mures, et kui inimesed jälle "massides" ühistranspordil, siis ei suudetaks seal neid üksteisest eemal hoida. Samuti palub ta võimalusel mitte 9-5 tööpäeva kasutada. Et kõik ei oleks samal ajal tööle ja koju minemas. Ontario on hetkel pikendanud kriisiolukorda 10.juunini. Mari just ütles, et nad hakkavad ilmselt kord nädalas peale seda oma tööl kohal käima. Ja muidugi mitte samal ajal. Kusagil nägin ka, et Kanada peaminister võiks jälle kaaluda tõsisemalt 4-päevast töönädalat. Mingi skeemi järgi oleks kõige parem, kui inimesed töötaks kahe nädala jooksul ainult 4 päeva kontoris, ülejäänud kodus. Et nõnda hoitakse ära viiruste jagamist üksteisele. Muidugi ei saa seda igal pool samamoodi teha, sest kas kõigil on koduse töö võimalus olemas; mis tähendaks vähendatud töötasu... Meie oleme natuke justkui selle skeemi peal, töötame 5 päeva kontoris. Kodus töötamisega seoses on üles tõstetud turvalisuse, privaatsuse küsimust. Kas sul on olemas kodukontor, mis on teistest eraldatud... Mina võin muidugi oma magamistoa ukse kinni panna. Kuigi pean ütlema, et keegi mind tavaliselt ei käi niikuinii segamas 🙂

Eelmise nädala fiasko ühes Toronto pargis, kus massiliselt koguneti ilusat ilma nautima, tõi nüüd kohale pargitöötajad, kes maalisid murule ringid. Kui sellest on kasu, siis tehakse sama teistes parkides... Inimesed on ikka nii inimlikud, midagi ei õpita... Toronto andis välja ka kaardi, kus on näha, kui palju on koroonajuhtumeid ja kus. Selle järgi on selge, et rajoonides, kus tihedamalt rahvast ja enamasti ka väiksema sissetulekuga töötajaid, on rohkem juhtumeid. Vaatasime, et me ei ole mitte just kõige paremas kohas. Aga... meie rajoonis on üks vanadekodu, kus enamus juhtumeid, ja ka surmasid. Üldse on vanadekodude olukord allapoole igasugust arvestust. Ma olen siin varem ka kirjutanud, et selliselt riigilt nagu Kanada ootaks justkui paremat vanurite eest hoolitsemist. Kahjuks pole see sugugi nii. Kui sul pole midagi kõrvale pandud või kui lapsed ei aita, siis on asi kurb... Kuna mitmetes asutustes olid suured probleemid haigustega toimetulekuga, siis saadeti sõjaväelased appi. Ning nad andsid välja üsna masendava raporti. Inimeste eest ei hoolitseta korralikult, ruumid ei ole sugugi puhtad (putukad, jah, tarakanid, hiired, rotid...) Samu arstiriistu kasutatakse ilma steriliseerimata jne.jne. Nagu olen mõne Eestis elava eestlasega arutanud... vanurite peale mõeldakse igal pool viimasena... Hetkel on Ontario valitsus osa vanadekodudest oma kontrolli alla võtnud.

Positiivsemast küljest on Ontario provints andnud rohelise tule telkimise võimalustele kaugetes metsades ja riigimaadel. Ja Toronto linnas peaks juurde tulema 40km rattateid. Arvestades, et me ei taha just rongi või bussi viiruse pärast ronida, siis see on väga teretulnud teade. Ja IKEA on lõpuks lahti. Nad olid ühed esimesed, kes uksed sulgesid. Mis on võrreldes Rootsiga hoopis teine lähenemine. Kahjuks ei saa ikka veel lihapalle sööma minna. Pean ütlema, et see on ainuke asi, millest ma tõesti puudust tundnud olen 😊