Mariga ebaõnnestunud vanglakülastus sundis meid tagasi kodu poole sõitma ja me sattusime huvitavale poele, mille sildil midagi hiinakeelset. Nädalavahetusele omaselt, eriti suvisele, oli suur Gardineri maantee osaliselt kinni ja kui ma tahtsin Lakeshore'i peale keerata oli paremale pööre autodele suletud... Sõitsin siis otse üle tee järve ja sadamate poole, et ots ringi pöörata, kuid siis otsustasime, lähme uurime, kuhu tee viib. Tegelikult teadsin vanast ajast, et seal oli omal ajal üks suur pood Knob Hill, mis küll mõned aastad tagasi uksed kinni pani. Nüüd on siis hiinlased selle üle võtnud.
Väga puhas ja kena oli see koht! Sugugi mitte selline nagu ma Hiina linnaosast tean. Eriti meeldisid meile need väikesed korvid, mida sai enda sabas sikutada.
Suur oli kommide valik! Uurisime-puurisime tükk aega, mida nad pakuvad, kuigi olime üsna teadlikud, kui erinevad meie maitsed aasia omast võivad olla.
Mõned asjad paistsid väga põnevad ja isegi söödavad, nagu küpsised ja vahvlid ja shokolaad :)
Siin on kahte sorti karamellkomme, mõlemad head, eriti muidugi mango omad. Mangost olen viimase aasta jooksul erilisse vaimustusse sattunud ning ostan neid päris palju, et siis jogurti või kodujuustuga lõuna ajal süüa. Alumised kommid on tegelikult Kirkega toodud vahtrasiirupikaramellikommid.
Juhtumisi pakuti hulgaliselt müüdavata kaupa. Mõnda proovisin, kuigi paljud on siiski liiga võõrad minu maitsele. Kena hiina naine kutsus mind ja Mari enda laua juurde ning pakkus angerjat, endal kaval ilme ees, mis nägu me selle peale teeme. Mari on muidugi alati väga ettevaatlik, kuid mina loomulikult proovisin hea meelega, mis kindlasti müüjat pisut üllatas. Päris hea suitsuangerjas, kuigi kerge hapuka maitsega. Kalaletis müüdi muuhulgas külmutatud konnajalgu ja elus kalu, mis kohapeal ostja jaoks ära puhastati. Kuidagi kurb oli nõnda neid vaadata, aga eks aasia toidu juures on eriti oluline, et kala värske on (sushit müüdi ka).
Ostsime hoopis maisi ja aasia pirini ja apelsini. Ma ei tea, kas ma just uuesti samasse kohta tagasi kiirustaksin nagu ma poolakate poes järjepidevalt käin, aga väga huvitav koht oli see kindlasti, sest tõenäoliselt oli seal väljas pea kõik, mida üks aasia köök nõuab ja mida Torontosse üldse sisse veetakse.
Korvid on tõesti toredad - vea nagu last kelguga järel. Aga mul tekkis ka praktiline küsimus, kuidas tegevus kassas välja näeb? Kas enne maksmist tuleb teha hulk võimlemisharjutusi, et kaup põrandalt korvist kassalindile tõsta? -K-
VastaKustutaKui tähelepanelikult vaadata, siis on näha, et korvil on teine sang ka, millega saab seda üles tõsta. Aga ega harjutusedki paha pole :)
VastaKustutameil (eestis) selverites kah sellised korvid nüüd. mu tüdrukule meeldib neid ka sikutada.
VastaKustuta