Oleme esmaspäevast saati Kirkega kahekesi kodus olnud. Õieti muidugi Kirke on kodus ja mina tööl. Vahel ikka mõtlesime Tomi ja Mari peale, kuidas neil seal kaugel metsas läheb - ikkagi umbes 100km matk ette võetud ilma igasuguse taganemisteeta, st teatud momendist pole enam mõtet ümber pöörata, sest edasi on lühem tee tagasi :) Nüüd viimaks saime laupäeva õhtul hilja kõne, et nad on kenasti matkalt tagasi ning Killarney looduspargi telkimisplatsil. Mari kõlas päris väsinuna, hea meelega oleks kohe magamiskotti keeranud, kuid telk oli vaja veel üles panna. Ta jõudis ka öelda, et pesukarud olid viimaks neil toidu nahka pannud, kuid õnneks oli autosse osa söögipoolist jäänud. Homme pidid kaua magama ning eks siis mingil ajal ka Toronto poole teele asuma. Sealt on ju paras tee veel koju sõita (üle viie tunni). Nii et ma peaks jõudma kaneelikuklid ahju torgata ;)
Foto on võetud Killarneyst Georgian Bay äärest, kuigi nende tee viis muidugi sealt sügavamale metsa.
Foto on võetud Killarneyst Georgian Bay äärest, kuigi nende tee viis muidugi sealt sügavamale metsa.
Kuklid olid imehead, aga üle ühe ei jaksanud süüa. Kõht pole harjunud suure toidukogusega, ainult vett muudkui neelaks.
VastaKustuta