Veebruarikuus panin üles tööaknast võetud pildi. Siin on nüüd sama vaade suvel vihmaga. Ilm on vahepeal väga soojaks läinud. Mitu unetut ööd on seljataga, sest maja on soe, hoolimata õhujahutajast, sest olen selle suhteliselt kõrgele sättinud, et ikka loodust pisut hoida ning muidugi sellepärast et mitte välist ja sisemist temperatuurivahet liiga suureks ajada. Eile tõi see soojus kohale ägeda äikesevihma.Olin just Eesti Maja poole tagasi kõndimas oma lõunatunnilt, kui nägin, et kesklinn oli tumedate pilvede sisse mähitud. Mida lähemale tööle jõudsin, seda tumedaks tõmbus taevas ning enne vihma saabus meeletu tuul, mis keerutas tolmu ja prahti üles, mis painutas ohtlikult puid. Võtsin igaks juhuks vihmavarju käepärast, kuigi teadsin, sellest pole palju kasu taolise tuulega. Lõpuks sain vaid mõne piisa kaela, enne kui Eesti Majja varjule pääsesin. Jäin siis ukse peale seda looduse möllu vaatama (mis pani hiljem töökaaslased imestama, kuidas ma nii kuiv olen, kui vihm juba pikalt alla sadanud on). Kummaline, kuidas siin kõik tohutult võimsam on. Samas võib selline ilmanähtus olla küll võimas, kuid läheb suhteliselt kiiresti mööda, jättes teele maha murtud suuri oksi ning vihmast läbi ligunenud maa. Enamasti ei too vihm vahet palavusele, ilm on peale seda vahel veelgi rohkem niiskust ja kuumust täis. Seekord saime ööseks siiski pisut kergendust, mis lubas aknad lahti teha ning vahelduseks mõnusalt Une-Mati kaissu pugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)