Mis teha, kui öösel kell 2 äratab sind mingi kohutav
kolin… Esimese hooga ei saa aru, mis toimumas on ja siis jõuab uimaste ajukäärude vahelt sinuni mõistmine, et leivamasinaga, mis pidi kella kuueks saia valmis küpsetama, on midagi korrast ära! Miks just nüüd, kui uni kõige magusam ja hommikul vaja vara üles tõusta?!
kolin… Esimese hooga ei saa aru, mis toimumas on ja siis jõuab uimaste ajukäärude vahelt sinuni mõistmine, et leivamasinaga, mis pidi kella kuueks saia valmis küpsetama, on midagi korrast ära! Miks just nüüd, kui uni kõige magusam ja hommikul vaja vara üles tõusta?!Muidugi ei jäänud muud üle, kui oma väsinud kondid voodist välja upitada ning uurima minna, mis toimumas on. Millegipärast lõi leivavorm masinas uhket tantsu, mida ma siis taltsustada püüdsin, vähemalt kuni segamise tsükkel käimas on. Pidasin umbes kolm minutit vastu, siis lülitasin kogu monstrumi välja, teades, et nüüd pean käsitsi tainast sõtkuma ning peale seda ahju torkama, sest väljalülitamisega olin ka programmi tühistanud.
Sain nüüd oma nina lähemale toppida ning nägin, et üks väike jublakas on väändunud. Eks ma siis otsisin näpitsad välja ning painutasin seda, kuigi mingit kasu muidugi enam sellisest vahelesegamisest polnud. Nii ma siis sõtkusin öösel tainast ning tundsin mõttes kaasa kõigile nendele pagaritele, kes iga päev oma tööpäeva nii vara alustavad.
Tainas sõtkutud, pugesin uuesti sooja teki alla, et tunni aja pärast veel kord taignaga mütata. Kella kuue ajal torkasin saia ahju ning oligi mul värske ja soe päts võileibade tegemiseks valmis.
Olen nii kaua ise leiba/saia küpsetanud – peaaegu üle päeva on meil värske sai laual - mis ma nüüd teen! Küsisin perelt, kas hakkame poest saia ostma, kuid selle peale tuli kui ühest suust kuuldavale äge protestikisa. Kõige rohkem olin üllatunud, et lapsed sugugi nõus polnud. Tomist saan veel aru, sest tegin lihtsal viisil taigna valmis, millest magusat kaneelisaia küpsetasin (ja kaneelisai ning Tom on justkui ühte loodud).
Kurtsin oma õnnetut saatust töö juures ja õhtul tegin pisut uurimistööd, milline uus masin muretseda. Aga järgmisel päeval teatas üks mu töökaaslane, et ta toob enda leivamasina mulle, sest ta pole viimase poole aasta jooksul seda kasutanud ja kokku on ta vaid umbes 7 korda saia küpsetanud… Ta ostis selle 
kunagi, kui ma aina kiidulaule oma masinale laulsin, sellepärast tundsin end pisut süüdlasena, et ta koju midagi muretses, millest kasu polnud. Samas muidugi ei soovita ma seda kellelegi, ütlen vaid, et mina olen rahul ja et ma olin igatpidi valmis seda kasutama hakkama. Kui ma midagi teeks vaid kellegi arvamuse peale, siis ilmselt oleks minugi maja kasutuid asju täis :)
kunagi, kui ma aina kiidulaule oma masinale laulsin, sellepärast tundsin end pisut süüdlasena, et ta koju midagi muretses, millest kasu polnud. Samas muidugi ei soovita ma seda kellelegi, ütlen vaid, et mina olen rahul ja et ma olin igatpidi valmis seda kasutama hakkama. Kui ma midagi teeks vaid kellegi arvamuse peale, siis ilmselt oleks minugi maja kasutuid asju täis :)Tirisin siis tema masina töö juurest käe otsas (ma ei kannata tavaliselt mingit asja käes kanda - olen täielikult seljakotisõltlane) metroosse, sest mul oli KOHE uut vaja :) Küpsetasin õhtul juba rõõmsalt saia ning pean ütlema, et ilmselt on see masin hoopistükkis parem, kuigi igatsesin pisut ikka oma vana järele! Nüüd on mul jälle tuhin sees, et uusi küpsetisi proovida!
Oh, kuidas teil vedas! Me oleme ka ammu tahtnud osta, aga seni ei ole suutnud välja valida. Nii mõnus, kui keegi ütleks: palun, siin on üks ja see on hea. Kaupade (üle)küllus on peaaegu sama hull asi kui nende defitsiit. Nõuka ajal Eestis ju oli lihtne - kui üldse midagi saada oli (näiteks Saksa DV mikser... mis - nagu ka õmblusmasin - siiani edukalt töötab), siis tuli see ära osta. Aga nüüd seisan nagu loll kodumasinate riiuli ees ja ei suuda otsustada. Ja kui lõpuks leiad soodsaima hinna eest parima, siis raisatud aeg ja kütus on selle hinnavahe ammu ületanud...
VastaKustutaSee kaneelisai seal pildil näeb tohutult isuäratav välja. Ma ka ju kaneelisõltlane ;)
VastaKustutaMa ei ole kordagi kahetsenud, et selline abivahend mul köögis on. Samas pean nõustuma, kuidas tihtipeale „vanasti" toodetu palju kvaliteetsem on. Töö juures kasutame paberipurustajat – pidin internetis otsingu tegema, et õige sõna leida :) - mis on vähemalt 30 aastat vana. Vahel vaatan uuemaid, kas need poleks paremad, kuid arvan, et meie vana võiks vist järgmised 30 aastat vastu pidada. Eks tootjad teeni ju palju rohkem, kui klient iga mõne aasta järel uut kaupa peab otsima, sest vana on rikkis; ja odavalt toodetud kehvema materjaliga ei saa mitte paremat asja...
VastaKustutaOlen harjunud enne suuremat ostu põhjalikku uurimistööd tegema – internet on muidugi asendamatu, sest valik tihtipeale üle pea suur (ma kuulun nende hulka, kes „shoppamist” sugugi hobiks ei pea, pigem tüütuks kohustuseks).
Kord lugesin ühe müüja kommentaari, kes ütles, et üha rohkem on neid, kes poeuksest sisse astudes, teavad, mis nad tahavad ning ei hooli mingist müügijutust.
Muidugi on Ameerika suur ja lai (sellega ka internet), mul pole aimugi kui palju Euroopas müüdava kohta infot kättesaadaval on...
Ja olen nõus, et vahel ei tasu selle soodsama hinna pärast end lõhki kiskuda, kasutegur kaob üsna kergesti!
Kukupai, palun lahkesti lauda kaneelisaia sööma :)
VastaKustutaOlen oma kaasa käest saanud parima komplimendi: sa teed sama hästi kaneelikukleid kui mu vanaema! Samas pole ma sugugi kindel, kas Eestis elades sama usinalt ise küpsetaks, sest sealsed koogid on minu meelest imemaitsvad!
Hmm... mina ei ole mitte kordagi kuulnud sõna paberipurustaja. Igapäevases kasutuses on see masin ikka ikka paberihunt olnud. Omavahel büroos ei viitsita niigi pikalt, öeldakse lihtsalt hunt.
VastaKustutaAitäh! Minu eesti keel pole sugugi jõudnud alati ajaga kaasas käia - pea 20 aastat eemal elatud...(eriti teravalt tunnetan seda arvutikeeles, kuid õnneks on inglise keel nii paljudel eestlastel väga hästi suus, et siiani pole hätta jäänud). Paberihunt on minu meelest hästi tore sõna ning hakkan kindlasti seda kasutama. Paberipurustaja leidsin ühelt kontoritarvete müügi kodulehelt.
VastaKustutaJa parem ongi, kui eesti arvutikeelest midagi ei tea - sellest ei saa enamik kodueestlasigi aru :) No minu jaoks desktop on desktop, mitte "töölaud". Töölaud on pigem see mööblitükk, millel asub minu arvuti, millel omakorda on desktop. Ja ma tõmban ja kopin ja peistin asju desktoppi, mitte ei lae ega kopeeri ega kleebi töölauale.
VastaKustutaSamas jääb eesti arvutisõnastik omakeelsete vastete väljamõtlemise alal soomlaste omale kõvasti alla. Eestlastele, kes on harjunud ingliskeelse arvutikeskkonnaga, kuid kes oskavad piisavalt soome keelt, on soome arvutialase sõnavaraga tundmaõppimine mõnus huumoriõhtu :D Aga ausalt, eestlane, kes arvab, et soome keel on sugulaskeel, võib end hulluks mõelda, misasi see tulostin on. Ohoo - printer!
(Kommentaaride teema on leivamasinast juba sama kaugel kui mina Kanadast)
Kavatsus samuti leivaküpsetaja osta, sellise, mida lihtne puhastada ja mis kaua vastu peaks. Palun anna nõu, millist osta.
VastaKustutaMinu uus masin on Black & Decker B2300 (eelmine, mis katki läks oli sama firma oma ja olen kuulnud, et see on inimestel üle 10 aasta vastu pidanud - ma pole kindel, kas nad on sama usinalt seda kasutanud, kui mina:)
VastaKustutaHetkel olen väga rahul uuega. Mulle meeldib, et selles on kaks laba, mis tainast segavad ja saia saab küpsetada kuni 3-naelase.
Vaatasin tegelikult Cuisinart'i masinat, mis ilmselt lubaks ka raskemat tainast küpsetada (rukkijahust) ning millel on olemas signaal, mis teatab, kui segamisprotsess on lõppenud.
Praegu olen lihtsalt välja peilinud, millal masin segamise lõpetab, panen kella tiksuma, et siis õigel ajal segamislabad välja võtta. Siis ei jää need saia sisse ning ei tekita põhjas auku.