18.06.08

Karate argipäev

Siin need minu kolm musta vööd nüüd on...
(jälle kord pinniti mind, millal mina nii kaugele jõuan :).
Kui nad samaviisi jätkavad,
siis pean vist ühel päeval ka sellega tegelema hakkama,
aga mingeid lubadusi ma küll jagama ei hakka!


Treeningusaalis


Kirke juhendab soojendusosa.



Kirke esimest korda mustade vööde rivis ja
imelühike lõik sellest, kuidas Kirke oma „õpetussõnu”
madalamatele vöödele jagab...


2 kommentaari:

  1. tere, kaua tydrukud karatega tegelenud on?

    Meil peres alles mudilased kasvamas, aga see on yks ala kuhu isa nii poisi kui tydruku saata tahab.

    VastaKustuta
  2. Tüdrukud on neli aastat karatega tegelenud. Trennis kolm kuni neli korda nädalas (koolivaheaegadel ja suvel ka, kui me just Eestis pole). Reede õhtuti on vaba klass, kus nad võivad oma oskusi lihvida, kõrgemad vööd aitavad seal hea meelega (see on see neljas kord nädalas). Õnneks on meie jaoks dojo väga lähedal.

    Minu meelest on karate midagi, millega võid tegeleda elu lõpuni, kui meeldima hakkab.

    Vanaema vaatas alguses oma pojale viltu, kuidas nii... tüdrukud ja karate... kas tants või võimlemine poleks parem... kas ikka emmel oma sõna oli öelda. Poja sai siis seletada, et emme oli hoopis see, kes lapsed sinna viis :).

    Praegu, kus kaasa samuti sellega tegeleb, ei pea ma nii palju muretsema, kuidas lapsed kohale saavad.

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)