Vööeksam ehk ranking

Viimaks siis mõned kokkuvõtlikud pildid vööeksamist.

Esimesel on Kirke oma sõbranna Chen-Cheniga, kes läks sinist vööd püüdma. Ta on tegelikult lühikese ajaga väga palju õppinud ning tõeliselt tubli! Ilmselt on see juba tal geenides (on Hiinast pärit).

Mõned ülesvõtted oskuste demonstreerimisest. Kaheksa last oli seekord eksamil.


Mari oli kohal, kuid istus hindajate hulgas. Mulle meeldib, kuidas kõigisse suhtutakse võrdselt, ei tähenda, et ta alles nooruke. Oskusi ja teadmisi on mõne aastaga palju kogunenud ning madalamatele vöödele palju jagada või osata tähele panna, mis valesti mis õieti. Seekord jälgis ta sensei Marie kõrval hindamise käiku, et kunagi tulevikus ise vajadusel sama teha.


Mõni hetk hingetõmbeaega, kui teised eksamit tegid.


Kirke pidi päris palju üksi oma oskusi näitama, sest oli ainuke, kes nii kõrget vööeksamit noorte hulgas tegi. Vabavõitluses pidi ta vastamisi olema nii madalamate vööde esindajatega (pildil koos Chen-Cheniga), kui kõrgemate. Kuna Mari oli noorte hulgast ainuke kohal, siis sai õekstest vastased (keskmisel pildil). Viimaks kutsuti sensei Marie võitlusringi (Marie on mitmete turniiride võitja). Ta on algusest peale olnud üks laste õpetajatest, väga nõudlik, kuid tegelikult tore ja südamlik (pärit Prantsusmaalt). Paljudele ta oma nõudlikkusega ei meeldi, kuid minu tüdrukud igatsesid teda väga taga, kui ta tervise pärast pidi pikema pausi tegema. Kirke oli tubli ning ei andnud sugugi kergelt alla!


Sensei Mark, kes laste karate hing ja säde on, tuli Kirkele ütlema, et ta on noorim, kes nii kaugele on jõudnud. Kirke muidugi säras õnnest ja uhkusest :).
Sesei Daniel arutab Kirkega eksamitulemusi.


Juunioride must vöö on käes!!! Segadust tekitas Kirke nimi, sest inglise keeles oleme kasutanud tema hüüdnime: Kiki. Kuna aga vöö omaniku nimi läheb Jaapanis registritesse, siis oli vaja ta õige nimi kirja saada, millest paljudel üldse aimugi pole. (Pane tähele Kirke kummardamist :).

Sensei Mariega.