30.06.08

Talve juurde tagasi

Mari on sel nädalal laagris koos sõbranna Seung Miniga. Tühjendasin ta fotoka mälukaarti ning koos vaatasime talviseid pilte, kui seitsmendad klassid veetsid mitu päeva ühes looduskeskuses. Mari küsis, kuidas ma siis pole sellest oma blogis kirjutanud... Häbi-häbi! Mõtlesin küll seda teha, kuid eks see vanainimese mälu hakkab juba lonkama :).

Esimene pilt on majast, kus nad peatusid ja kus toimusid „õppetunnid”.


Päeval panid kõik suusad alla ning mitu tundi veedeti puude all loodust jälgides. Alati on kummaline näha mustanahalist tegelemas spordiga, mis kuidagi hästi ei taha meie maailmapilti mahtuda. Mulle tuleb meelde ülikooli ajal üks noor grusiinlane, kes pidi tol ajal kohustuslikus korras võimemisega tegelema, talvel muidugi suusatamisega. Tal oli suuri raskusi korralikult edasiliikumisega! Aga pole ilus teistele näpuga näidata!!! Mulle tuleb meelde veel üks pilt, kui mina esimest korda mäesuusad alla sain :). Tahtsin need kohe alt ära võtta, sest olin juskui maa külge kinni naelutatud ning ei saanud isegi sentimeetrit edasi...


Siin on noored „mehed” bussi ootamas. (Keskmine noormees - Greg - oli Maril pikka aega südame küljes, ma pole just kindel, mis tunded tal hetkel hinges valitsevad, kuid ta on mulle mitu korda seletanud, kui igav on tüdrukutega mängida, sest need ainult räägivad ja räägivad, poisid teevad vähemalt midagi huvitavat - nagu näitkes ronivad puu otsa...).


Siin on mõned topised õppetoast.


Mari sõbrannadega. Keskmine neiu on muslim ning kannab tavaliselt pearätikut, kuid naiste või pere seas olles ei ole see kohustuslik. Kuna ma ei saa oma pead anda, et ainult naised seda pilti näevad, siis kadus ta naeru täis nägu udupilve sisse.


Marile meeldis väga selline ekskursioon, mille jooksul õpiti rohkem oma ümbrust jälgima ning hindama seda, mis nii kergelt võib inimeste hoolimatusest kaduda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.