Eurovisioonist on nädal möödas. Vaatasin osaliselt otseülekannet üle interneti, sest ameeriklastele jääb selline asi siiski väga kaugeks, et põhijaamadel üle kanda. Ühel aastal sattusin kogemata prantsuse jaama peale (Kanada on ikkagi kakskeelne), kus näidati hiljem saadet täispikkuses. Aga ma ei arva, et nad ikka seda teevad - õieti ei viitsi ma otsida. Nüüd annab internet kõik need muud võimalused.
Minu meelest oli sel aastal erakordselt palju häid laule (kuigi ma ei arvesta Eestit nende hulka - küll ka mitte kõige viletsamate keskele - mulle ei meeldinud Eesti laul). Kirkega vaatasime mõningaid videoid koos ja tema absoluutseks lemmikuks oli Shveitsi lugu vampiiridest (muidugi uhke video pärast, ja ilmselt on vampiirid kuidagi eriliselt põnevad). Ja talle meeldis Valgevene laul (millega ma nõustun). Neid kahte oleme pidanud mitu korda üle vaatama. Paar päeva tagasi teatas ta mulle Valgevene laulu ajal: emme, see laul reminds me of you (tuletab sind mulle meelde). Olin täiesti sõnatu ja üllatunud, miks? Ta ei osanudki õieti seletada. Ütles, et see algus ja siis see suur 'kuninganna' ja tüdruk, kes loeb (ilmselt nagu mina pidevalt igal vabal hetkel, nagu Mari ütles: kui sa pole köögis, siis sa loed, emme) - pool ühest ja pool teisest meenutavad talle mind. Ta kinnitas veel: emme, kui sa ära sured, siis ma tulen siia alla, kuulan seda laulu ja mõtlen sinu peale! Kui väga ootamatud võivad olla lapse mõttekäigud.
Meile meeldisid veel Bulgaaria, Malta, Kreeka, Soome ja Vene laulud. Poola laul ei pääsenud edasi, kuid minu meelest oli tore erinevate stiilide kasutamine (keegi ütles, et nad tegid kedagi järgi, kuid ma kuulan nii vähe muusikat, ma ei saa midagi öelda selles suhtes, vaid võisin kenasti muusikat nautida). Tegelikult pean tunnistama, et ma tõesti ei kuula palju kaasaegset pop-muusikat. Autos sõites on mul raadio hoopis klassika peal, samuti raadiokell voodi juures ning köögis toitu tehes kuulan vahel jälle klassikat. Avastasin mõned aastad tagasi, kuidas seda tüüpi muusika mulle eriti rahustavalt mõjub (jälle vist tundemärk vananemise suhtes?). Teisalt ei kirtsuta ma nina tänapäeva muusikute loomingu peale.
Eurovisiooni võidulugu ei pakkunud kahjuks midagi. Kuulasin veel paar korda seda üle ning ei saanud aru, miks nii läks (tegin nalja, et ta laulis kindlasti rahust maailmas ja sõdade lõppemisest, sellepärast ka võit - ma ei tea siiani, mis ta sõnum täpselt on). Oleks siis vähemalt ukrainlaste laul esikohale tulnud. Nagu eelmise aasta soomlaste Lordi, oli see unustamatu. Ma tean kui palju negatiivset räägitakse tervest lauluvõistlusest. Samas kujutan ette, milline eriline elamus on see osalejatele, pealtvaatajatele. Eri rahvuse esindajad tulevad kord aastas kokku ja mitte lihtsalt spordivõistlustele vaid suurele peole - mõtlesin meie laulupidude peale. Polegi tähtis, kes võidab. Tähtis on see, et osatakse koos olla, et on võimalus oma kodumaa maailmakaardile panna.
Mul ei ole palju võimalust läbi aastate seda jälgida olnud, alles interneti tulekuga sain kõigepealt raadiot kuulata, siis tulid videod ja nüüd otseülekanne. Elan ikka võib-olla mälestustes lapsepõlvest, kui Soome TV kaudu sai piilutud Eestist väljaspoole. Minu pärast võivad võistlused samamoodi edasi minna!
Kuula ja vaata Valgevene laulu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)