Hilinenud lilled naistepäeva puhul!
Oleme terve perega esmaspäevast saati külmetuses ja nii ununes selline tore päev eile hoopistükkis ära! Ma ei ole kindel, kuidas Eestis sellesse suhtutakse, sest kunagi tundus naistepäev pealesunnitud nõukogulik tegevus. Siin magatakse 8.märts vaikselt maha, kuigi ilmselt kusagil uudistes mainitakse seda siiski ära. Samas ma ei vaata TVd nii palju, et saaksin väga kindel olla, millest uudistemehed räägivad.
Külmetusest nii palju, et sõnasin kindlasti eelmisel nädalal meie tervise ära. Avastasin üllatusega, peaaegu uhkusega, et meist pole keegi veel haige olnud. Eriti huvitav oli fakt, et seekord polnud lapsed ega Toomas gripivastast süsti saanud (mina pole siiani seda kunagi võtnud, aga kuna lapsed tavaliselt sügiseti arsti juures käivad, siis tehakse see nagu muuseas ära). Ja siis ärkas Kirke esmaspäeval nohu ja halva enesetundega üles. Järgmisel päeval oli Mari ja Toomase kord siruli olla. Kolmapäeva hommikul neelasin mingit rohut, mis teoreetiliselt laseb külmetusega inimesel inimesena tunda ja marssisin julgelt tööle, et järgmine päev ise siruli voodis olla. Täna olin siiski uuesti tööl väljas, kuigi enamus aega kulus aevastamiste peale. Käskisin kõigil minust kaarega mööda käia ja hästi palju käsi pesta. Lõpuks ruttasin esimesel võimalusel (see tähendas küll pool tundi enne tööpäeva lõppu) koju! Aga pole midagi, oleme siin tublid tugevad Eesti naised, kes kõigega igas olukorras toime tuleme!
Eesti naistest Kanadas: nad kuuluvad esimese viie rahvuse hulka (kui ma õieti mäletan) oma sissetuleku poolest!!! Elagu Eesti naised!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)