Kirke oma kirjatööga. Teda ei ole sugugi kerge midagi ligilähedaseltki koolitöö sarnast tegema panna. Õnneks teeb ta siiski õpetaja poolt antu enam-vähem ära. Aga kui me tahame temaga pisut rohkem harjutada lugemist, kirjutamist või arvutamist, siis on olemas igat sorti vabandusi (kaasa arvatud see, et näpp valutab). Millegipärast kipub lugemise ajal ka uni kangesti peale. Loomulikult kaob see kohe ära, kui saab mängima minna.
Miks on küll nii raske OMA lapsega töötada? Ometigi peaks mul teoreetiliselt olema õpetaja oskused, aga nendest ei ole sugugi kasu, kui tegemist on Kirkega. Vahel proovin talle loogiliselt seletada, miks on vaja õppida. Nagu minu töökaaslane alati oma lastele ütleb: "Kas te tahate oma tööl ainult "Would you like fries with that?" päevast päeva küsida" (mis tähendab ühte kiirtoidu kohta nagu MacDonald's).
Kuidas on võimalik, et su kaks last nii erinevad on. Maril käib õppimine kiiresti ja valutult. Koolitööd ta pea kunagi koju ei too (nüüd pisut siiski - kuues klass). Alguses arvasime, kool on selline viletsa võitu, kuni aru saime, ta teeb kõik juba koolis ära. Mõni lohutab, küll Kirkel läheb õppimine ükskord lahti. Kes teab, mis juhtub kõrgemas astmes. Võib-olla vahetavad nad kohad, Maril muutuvad muud asjad tähtsamaks. Aga kui nii edasi läheb, siis Kirke unistus hambaarsti kutsest jääb küll ainult unistuseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)