Siin on meie igapäevane külaline oma söögilaual. Olime oravatega hädas ja nii meisterdasin oravakindlama koha (suurest mahlapudelist), kus seemneid lindud jaoks hoida. Paistab, et see kardinalipere on nüüd toidu hankimise paiga meie akna taga selgeks saanud.
Lugesin kardinalide kohta: nad on tavaliselt paaris ning isase abiga haub emane välja kolm kuni neli tibu; koos kasvatatakse pojad üles. Ja nii mitu korda suve jooksul! Huvitav on see, et kunagi 19.sajandil püüti neid puurilindudeks, aga enam mitte.
Hommikul on nüüd äratuskella asemel kuulda nende kena laulu. Praegu kahetseme, miks me varem juba nende toidulauda üles ei pannud, kuigi lapsed seda aega-ajalt küsisid.
Mari on mul teist päeva palavikus - kõigub 38-39 vahel. Muidu on ta alati nii iseseisev, aga sellisel puhul muutab ta äkki lapseks ning tahab, et ma ta kõrval olen. Isegi kui eile korraks ära olin Kirket koolist toomas, siis jõudsin tagasi tüdruku juurde, kellel pisarad silmas. Eile sain laupäeva arvelt kodus olla ja tänagi ei läinud tööle. Vaatame, kuidas ta homme on.Kuidagi pikalt on tal see haigus sees olnud, alguses kerge külmetusena, mis ilmselt ei läinudki päris üle, sest ta kippus pisut köhima. Meie arvasime, kõik on korras ja lubasime lumelauale ja puha. Vale tegu!!! Aga küll ta terveks saab! Kõige kurvem on, kui laps küsib: kas ma suren ära, kui palavik nii kõrge on... Seal see minu tüdruk on, kes äkki enam ei ole väike, vaid hakkab maailmast teistmoodi aru saama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)