
Minu jõulukaktus on peale ümberistutamist hoogu võtnud ning õitseb jälle! Ning kohalikust IKEAst ostetud küünlad näitavad teed päkapikkudele. Ega selliseid küünlaid siin näe, enamasti on lihtsalt lambid puudele või aknale/uksele riputatud.
Päkapikkudega käib meil ka usin kirjavahetus. Meie päkapiku nimi on Kriks ning ta on tulnud siia Eestist. Mitu head aastat tagasi said lapsed kirja Kriksult eesmärgiga, et nad eesti keelt loeksid ja muidugi kirjutaksid. Kirke on seekord väga hoolikalt kirjatähtedega kirju valmis vorpinud (koolis seda õpitakse millalgi kolmandas või neljandas klassis, kuid pole kohustuslik - kõik maalivad tähti just sellisel kujul nagu ekraanilt praegu loed).

Kord kirjutasid nad juba novembris kirja, kuid sellele ei vastanud Kriks, hoopis päkapikk Tiuks, sest Kriks oli parasjagu Eestis. Nii me seda jõulumuinasjuttu elus hoiame, kuigi eks nad ole juba liiga targaks saanud. Samas olen neile öelnud, et see ei tähenda kui vana oled, võid ikkagi uskuda asjadesse, mida ei tarvitse olemas olla, ning kinnitanud, kuidas ma ise kujutan ette päkapikkude toimetamisi. Meil on lausa üks aed, millest kooliteel eriti vaikselt mööda läheme, sest seal taimede ja põõsaste all on päkapikkude kodu. (Aed on valitud üheks kaunimaks Torontos mõned aastad tagasi, kuigi talveilmaga ei paista ilu välja).
Ilusat jõuluootust!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)