Andrus Kivirähk „Rehepapp”Mis ma siin ikka oskan öelda :). Kena oli üle pika aja midagi eesti keeles lugeda, mis nõnda hästi inimloomust edasi annab... Vahel on selline tunne, et autor on kõik oma teadmised rahvausunditest teadmiseks võtnud ning siis oma fantaasial ülivabalt lasknud lendama. Just nii nagu ma mõnikord oma lastele jutukesi välja mõtlesin, kus mõnikord liikus jutulõng sinna, kuhu ise ette ei näinudki! Lapsed loevad mul huviga tema teist teost: „Sirli, Siim ja saladused”.
Melissa Nathan „Waitress”
Lugu noorest naisest, kes peale koolide lõpetamist ei suuda kuidagi enda kohta elus leida. Sõber on tema jaoks kirjutanud sadu erinevaid CV'isid, iga uue huvitava idee puhul, samal ajal töötab neiu ikka lihtsa ettekandjana. Mis paneb meid lõpuks otsustama, mida me oma eluga tahame peale hakata. Kui paljud töötavad just sellel alal, mis nende unistustes olnud (kui leiad endale töö, mis sulle meeldib, siis ei pea sa elus ühtegi päeva tööl käima). Kunagi lugesin nendest, kes on loobunud oma eriti hästi tasuvatest töökohtadest, et minna püüdma oma unistusi ning õnne. See viimane tuleb, kui tegeled millegagi, mis pakub rahuldust ning rõõmu! (Mina otsin vist ikka samuti enda teed olles kindlalt viimased seitseteist ühes kohas töötanud...).
tööst rääkides, siis mulle meeldib minu töö. tegelikult ma polegi muud tööd teinud, kuigi töökohti olen veidi vahetanud. aga samas ei saa ma öelda, et ma ei käigi tööl. ;) igal õhtul olen kui tühjaks pigistatud sidrun lössis ja vaatan telekast mingeid mõttetuid seriaale (näiteks CSI-d), sest ma muuks pole enam võimeline.
VastaKustutaja homme on vaja tööl jälle särada ja suhelda.
tean seda tühjuse tunnet... õpetajana tegutsedes tunnetasin seda eriti. kuigi oli ka neid klasse/lapsi, kes pigem panid elu särama!
VastaKustutavaatan ise vahel selliseid saateid, millel justkui pole algust ega lõppu, aga lihtsalt on vaja maandamiseks. nii loen ka raamatuid, mille peale mu ülikooli kirjanduse õppejõud kindlasti nina kirtsutaksid, kuid ma ei hooli... minu elu ja minu otsused:)