Hiljuti jooksis uudistest läbi Inglise Kolledži poolt lastevanematelt nõutav toetus. Tegelikult milline ülev mõtlemine, et kooli edukaks tegutsemiseks korjata raha! Ainult... kas just sellisel teel? Pean tunnistama, et poleks hakanud sellel teemal sõna võtma, kui just minu enda laps oma kooli toetuseks usinalt terve nädala ettevalmistusi poleks teinud.Muidugi on siingi koolid ikka riigi armul ja raha ei jätku alati kõigeks, milleks vaja on. Ja nii toimub terve aasta jooksul üritusi, millega proovitakse „viisakalt” lapsevanemate ja muude lahkete toetajate rahakotte kergendada (samuti ei pane see üleliigset pressi nende peale, kellel ei ole võimalik küsitavat summat kergelt välja anda). Küll müüakse raamatuid või ajakirjade tellimusi, mille müügist teatud protsent läheb koolile. Tehakse päevi, kus paljud löövad kaasa, et müüa karamelliõunu, väikekooke, ja muud sellist, mis kõik õpetajate ja lapsevanemate poolt vabatahtlikult valmistatud. Või toimuvad kontserdid, etendused, päevased festivalid, viimaste korraldajaks alati lõpuklassi õpilased (kus Mari sel aastal on). Festivalil on toredaid ettevõtmisi, millest osasaamiseks peab ostma 25 senti maksvaid pileteid (tulu läheb osaliselt lõpureisi kulude katteks).
Minu pilt ongi Mari ettevalmistusest. Ta trükkis välja erinevaid tätoveeringuid, lõikas ettevaatlikult mitu õhtut järjest neist šabloone ning täna läksidki kõik kasutusele! Tema kommentaar: tore oli! Lastele meeldis!
Loomulikult võiks paluda emmedelt-issidelt otse raha, kuid taolised üritused täidavad ka teist osa, õpetavad lastele organiseerimise oskust ning vabatahtliku töö tähtsust!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)