17.01.09

Fotojaht - loomad

Tahtsin minna õue ja jahtida vähemalt siinseid musti oravaid, kuid peale jalajälgede ma midagi muud ei leidnud. Külm on nad vist ajanud oma pesadesse! Niisiis ega muud üle ei jää, kui oma vanu fotosid sirvida! Esimesed kolm on Toronto loomaaiast. Kõige uhkem olen selle keelt näitava kaelkirjaku üle :)


Grizli ja jääkaru tunduvad siin piltidel üsna rahumeelsetena. Üks kõõlub mänguhoos palgi otsas ja teine on end mõnusalt siruli heitnud ning lakub millegipärast kivi. Kummagagi ei taha looduses silmitsi seista! Eestis elav pruunkaru on muide grizliga päris lähedalt sugulane. Mäletan ühte kooliekskursiooni, kui üks karu üle tee tatsas. Siingi oleme kõrgel põhjas samamoodi karu teed ületamas näinud, kuid ei jõudnud õigel ajal fotokat välja saada.




Marinelandis (Niagara joa lähedal) võib aga näha mitmeid musta karu esindajaid, kes elavad Ontario metsades. Põhja pool on nad lausa nuhtluseks, sest käivad majade juures pesukarude kombel prügikastide sisu uudistamas. Olen mõne sealse inimese suust kuulnud, kuidas hommikul võivad nad aknast välja vaadata ning tuvastada karu oma tagaaias. Kunagi olid karud suureks probleemiks ka siinsetes parkides, sest inimesed jätsid oma prahi ja toidu maha. Enne meie esimest kanuuretke ühte sellisesse parki jooksis uudistest läbi teade abielupaarist, kes oma telgis oli musta karu poolt maha murtud. Ei olnud just väga julgustav sissejuhatus! Samas ütleb statistika, et taolised juhtumid on imeharvad! Teadjamad kinnitavad, kuidas enamasti kõnnib karu sinust suure kaarega mööda. Vahel on mõni uudishimulik, kes ehk piilub sind ja üks imepisike protsent võib ohtlikuks osutuda. Tähtis on, et teeksid võimalikult palju kära või räägid valju häälega, kui metsas kõnnid - kasvõi laula, kui midagi muud pähe ei tule!



Marinelandis on ka üks eriliselt tore aiaga eraldatud ala, kus võib selliste loomadega teretutvust teha. Peab ainult väga tähelepanelik olema, et nad su riideid nahka ei paneks! Ise oleme siin metsas hirvepaari näinud, kuid kahjuks ei tulnud fotod väga hea kvaliteediga välja.


Küll aga panen selle pildi Algonquin pargist, kus me parasjagu kanuuga mööda veepinda libiseme, kuigi ega me väga lähedale ei julenud oma nina pista! Minu kõige eredam mälestus põtradest on lapsena nähtud isaste omavaheline sarvede kokkupanemine võitlushoos! Isa oli mul kaugsõidu bussijuht ning pisikesena sõitsin aegajalt temaga kaasa. Kord märkas ta tee ääres põtru ning peatas bussi. Nii me siis terve bussitäie rahvaga imetlesime seda vaatepilti! Isa lasi signaali, kuid isegi see ei ehmatanud neid ära! Ega sina selles bussis ei juhtunud olema :)



Paar aastat tagasi oli Toronto loomaaias elusuuruste (mootorite abil liikuvate) dinosauruste väljapanek. Päris kõheda tunde tekitas nende vahel kõndimine...


Loomulikult ei saa ma jätta välja vähemalt ühte meie kodulooma. Esimesel on ta oma lemmikpoosis - keldrikorrusel oleva diivani seljatoel, kõik neli käppa laiali!


Ja eks see meie Puma ole üks eriliselt mugav kiisu. Juba pisikesest peast on ta seda üles näidanud.


8 kommentaari:

  1. Huvitavaid ja omapäraseid loomi leidub ikka piirist piirini, aga see viimane karvakera on tõeline pärl :)

    VastaKustuta
  2. Anonüümne18/1/09 08:00

    Loomad on lahedad igal ajal ja kohas, kui aga oleks kannatust nende tegevusi segamatult jälgida.
    Minu oma lapse kunagine Tallinna loomaaiaelamus oli siis, kui sattusime tiigrimaja juurde sel momendil, kui talitaja parajasti sättis tiigrikutsikaga jalutama minema. See pisike tiiger oli suuremat sorti kodukassi suurune ning mu tütrel lubat talle ka pai teha. Sellest om mul kusagil albumis ka mõned pildid - kiiruga tehtud, sest ega nad ei tahtnud rohkemaid külastajaid ligi meelitada ning kadusid päris kiiresti Veskimetsa sügavustesse.
    Aga see kitsede riiete "nahkapanemise komme" on vist kõikidel rohusööjatel. Lapsepõlvest mäletan, et vanatädid jäid üsna tihti ilma riietes, mis olid ununenud karjaaia väravale - lehmad lihtsalt võtsid need õnneks. Ja siis oli meil veel ühel jäärapuksil kombeks, sel ajal, kui sa üle aia lammastele künasse jahu valasid, nibinal-nabinal jopenööbist kinni hakata ja krõps - ning läinud see oligi. -K-

    VastaKustuta
  3. hea seeria pilte, aga ma olen neist kahest ikkagi kõige rohkem võlutud. neli jalga laiali ja sellie mõnusa näoga :)

    Sa võiksid need leiud ka päevikusse lingitada :)

    VastaKustuta
  4. See viimane on eriti nunnu. Aga kaelkirjak on ka vahva!

    VastaKustuta
  5. See eikuskilt pildi sisse ilmunud kaelkirjak on nii tore ;)

    VastaKustuta
  6. See viimane kiisuke .. kui nummi!

    VastaKustuta
  7. Vaata, mis mina meie kiisudest (ja teistest loomadest) välja valisin. Tom

    VastaKustuta
  8. Need karud ja hirved on väga toredad oma loomulikkuses.

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)