Just nii võiks viimaseid päevi siin Ontarios kirjeldada. Tornaado tuuseldas üleeile ühte väikelinna, õnneks olime siin, Torontos, päris turvaliselt paigas, ainult mõnes kohas sadas kümne minutiga 40mm vihma alla. Eile töö juures keset väga põnevat jutuajamist, hõikasin äkki: "Kas ma olen peast sassis... või maa kõigub jälle..." Oli päris lühike raputamine ja tegelikult üsna õrn. Need, kes olid kõrgetes majades, tundsid seda palju tugevamalt. Tuli välja, et Washingtoni lähedal oli maavärin tugevusega 5.8 palli ja seda oli ka idarannikul, New Yorgis ja Torontos tunda. Täna käis üle Toronto meeletu äikesetorm ja vihm (tornaado võimalus oli ka õhus). Taevas oli pea kogu aeg valge ja mürin ei lakanud. Minu muu pere oli karatesse jalgratastega läinud, kuigi hoiatasin, et sadu võib peale hakata. Õnneks sai Kirke moskvalannast sõbranna Kiraga tagasi. Tom ja Mari otsisid muidugi põnevust ja sõitsid ise ratastel koju, kuhu jõuti läbimärjana. Mari arvas, et dushi alla polegi enam vaja minna :)
Lisaks väike video, kolmandal minutil püüdsin Mari ja Tomi ratastel kinni:
Sellise ilma kohta võiks öelda, et õudus ruudus ju :S Brr, ise ei tahaks kogeda küll.
VastaKustutaElamused on alati ju toredad. Mina tundsin ka maavarinat ja esimene mote oli, et kas ma hakkan imelikuks jaama, et koik kuidagi ootsub.
VastaKustutaElamused on alati toredad, kui nad sind ainult kõrvaltvaatajaks jätavad ;) Aga samas mulle meeldib siin see meeletu looduse jõu näitamine. Õnneks mitte liiga palju, siiani pole midagi liiga hullu Torontos juhtunud. Oleme saanud turvaliselt kõigist ilmataadi sakutamistest üle.
VastaKustuta