29.12.08

Kasside küüned


Vaatasime lastega multifilmi „Bolt”, mis oli omamoodi armas. Oma üllatuseks avastasin end filmi lõpupoole pisaraid põskedelt pühkimas. Siis kui kass viimaks tunnistas, kuidas ta ühe pere poolt maha jäeti, küüned juurtega lõigatuna pidi ta kuidagi ise hakkama saama.

See kassiküünte eemaldamine on üks ameeriklaste komme, millest ma pole siiani aru saanud! Muidugi on mugav, kui kiisuke ei kraabi sinu diivanit või vaipa katki. Aga kui sa siis lubad sellel kiisul mööda ilma ringi joosta või jätad ta hoopis maha, siis on see otsesõnu loomapiinamine! Ja mis tunne oleks sellel perenaisel endal, kui tal küüned juurtega ära lõigatakse?

Iseenesestmõista on nii Liisul kui Pumal küüned alles. Aegajalt me lõikame neid lühemaks, kuid pean ütlema, et oleme õnnega koos. Nad teritavad oma küüsi just seal, kus me nende jaoks posti üles panime. Liisu oli lausa imekass, leplik ja rahulik. Puma puhul olin valmis ei tea milleks, kuid paistab, et samast talust on tulnud üsna sarnased kassid :). Peale vaibaga kaetud posti ei ole midagi muud meie majas kannatada saanud. Kuigi eks nad vahel siruta end pikalt vaibal välja, et oma küüned üle vaadata. Muidugi teavad nad väga hästi, mis mina sellest asjast arvan, ning kaovad kiiresti, kui ma silmapiirile ilmun.

3 kommentaari:

  1. Anonüümne29/12/08 14:40

    kurat ! kui neile ei kõlba kass sellisena nagu ta on - kyynte ja hammastega - siis võtku endale kalad lemmikloomadeks.

    VastaKustuta
  2. meie jaoks on meie kassid nagu pere liikmed, ei kujutaks ette, et samamoodi nendega käituks.
    ehk see film olegi natuke sarnaste lapsevanemate ja laste südamele koputamine, et nad pisut rohkem oma koduloomade peale mõtleks...

    VastaKustuta
  3. Anonüümne31/12/08 05:23

    Mina ka ei mõista neid inimesi, kes kassidel küüned ära lasevad lõigata. Miks siis üldse kassi pidada, kui ta kassina ei kõlba. Kiisut on võimalik õpetada, et mida tohib ja mida mitte. Minu Kiisul tegi ajutisest kraanikausialusest endale küünteteritamise posti ja ega praegu ei kipugi endale uut kraanikausikappi hankima, sest pole veel välja mõelnud, kuidas seda kappi ehitada nii, et see kõikidele tingimustele vastaks ja et ka küüntekraapimispost säiliks. Muidugi kasutab Kiisu aeg-ajalt ka mööblit küünte "teritamiseks", aga seda teeb ta siis, kui tahab tähelepanu ja kõik muud meetodid (kapi- ja lauapealselt on pisividinad põrandale kukutatud) on ära kasutatud. Siis sirutab ta enda välja, viskab kõõrdpilgu sinu poole ja aeglaselt-aeglaselt vajutab küüned oma tugitooli nurga sisse. Neid teritama ta seal ei hakka, sest tavaliselt ma siis juba reageerin. Ning Kiisu tugitooli ükski nurk ei narmenda, sest ta ainult vajutab küüned sinna sisse, aga ei katku.
    Aga need õnnetud küünteta kiisud... Meil siin ajakirjanduses rõhutatakse kogu aeg, et selliseid kasse ei tohi mitte mingil tingimusel õue lasta, sest nad on täiesti kaitsetud. Kui keegi oma kasile on lasknud sellise operatsiooni teha, siis ta ju peab 100% vastutama oma lemmiku heaolu eest. -K-

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.