Vestlused õpetajatega

Esmaspäeval tunnistused ja täna jutuajamised klassijuhatajatega. Mari puhul oli lugu väga lühike, esimese veerand minuti jooksul oleks võinud rahulikult koju jalutada :). Mari oli mul kaasas ning nii lobisesime pisut sellest, kuidas ta klassis tööd teeb, millised suhted on kaaslastega, mida ta hetkel oma tulevikult ootab. Viimase puhul on ta sihiks seadnud teadusega tegelemise... kuigi samas on ta hea kirjameister, on alustanud kahe raamatu kirjutamist, millest üks on pisut soiku jäänud, sest ei tea täpselt, kuidas sündmusi edasi viia, teisalt on tal viimane peatükk juba olemas :)!

Kirke puhul rääkisime pisut pikemalt ning arutasime, kuidas teda paremini aidata. Probleem on selles, et ta püüab väga ning on hoolas, kuid tulemused võiksid taolise tööga paremini vastavuses olla. Ta sai õpetaja käest kiita, kui sõbralik ja abivalmis ta on, kui „artsy” ta on. Kunstialad, draama ongi tal palju tugevamad kui lugemine-kirjutamine. Matemaatikast saab ta päris hästi aru, vahel on lihtsalt vaja asjad üle korrata, kuigi selles aines olid tal väga head hinded!

Koduteel arutasime Mariga, kuidas minu emal oli oma lastega kerge, sest ei olnud meil õega kunagi ei õppimise ega muuga muresid. Muidugi oleks elu palju lihtsam, kui ei peaks taoliste asjade peale mõtlema, kuid loomulikult ei käi asjad nii nagu ise tahaks. Kui mõnega ongi kõik hästi, siis on olemas teised küljed, mille pärast vahel isegi rohkem peavalu ning probleeme... Kõik peab ikka tasakaalus olema :).

Mul on hea meel, et meil on Mariga hoolimata aegajalt ülevoolavast teismelisusest, väga hea suhe! Ja Kirke on talle alati kõige paremaks sõbraks olnud, mis sest et mõnikord küll see kuidagi välja ei paista :). Nii on temalegi oluline, kuidas Kirkel läheb ja kuidas talle kõige paremini toeks olla. Vahel tahaks neid pisikesi tibusid tagasi enda kõrvale, et ehk kuidagi teistmoodi/ paremini nendega alustada, aga mis taolisest soovimisest ikka kasu on. Peab aga edasi rühkima üle kõigi küngaste.