Lumekühveldamine

Öösel saime veel korraliku lumekorra maa peale. Kuna Tom hoiab ikka kenasti ennast külma eest (ja minul pole midagi lume lükkamise vastu), siis astusin juba poole kümne ajal uksest välja ning muidugi ei unustanud fotoaparaati maha :). Müttasin õues peaaegu poolteist tundi! Tüdrukute sõbranna uuris, kas mitte isad ei peaks õues sellist tööd tegema. Tom seletas, et ei, isad peavad hoopis kohvi tegema :). Õnneks ei olnud külm väga hull, sain isegi mütsi maha jätta ning vahepeal isegi võtsin kindad käest!

Ma mäletan, kui kolisime perega Õismäe korterimajja (Mari on just sama vana, kui mina tol korral). Talvel lumega vaatasin vahel huviga meie majahooldajat, kes kõnniteel suure lumelabidaga tööd tegi. Ma peaaegu kadestasin teda, sest taoline askeldamine tundus nii huvitav (kui ainult ta oleks teadnud, siis kujutan ette, ta oleks hea meelega kohad vahetanud :). Nüüd siis olen mina oma tee peal ning proovin täpselt samamoodi seda teha... just nii kujundeid luues.


Hommikul teed puhtaks ning mõni tund hiljem oli terve maailm äkki tihedat lund täis... Eks ma oota nüüd õhtuni, enne kui jälle välja kiirustan. Ilmajaam näitab homsekski lund, kuid jõululaupäevaks soojakraade ning võimalikku vihma. Kuid maa on hetkel nii paksu lumekorra all, et meile tähendab see sula ning ehk lumememmede ehitamist!