29.11.09

Jõuluootuse algus

Sel nädalavahetusel süüdati nii mõnelgi pool küünlad kuuskedel. Muuhulgas ka Kanada Kuninglikus Muuseumis. Jalutasin peale tööd sealt läbi (ainult pool tundi Eesti Majast :) ning sain ka kuulata Victoria-aegsete lauljate esinemist.

Jõulupuu oli ehitud muuseumile kohaselt mitut sorti karvaste loomadega (mitte elus, aga ega muuseumis elus loomi polegi ;) ja seekord olid need hoopis mänguasjad), mis endale kuuseokste vahel ajutise kodu leidsid.

Laste rõõmuks oli kohal ka roheline dinosaurus, kes rõõmsalt külaliste vahel ringi tatsas.

Pühapäevaks olime plaaninud One of a Kind näitus-müügile minna (kus ei tohi pildistada, sest käsitöömeistrid kaitsevad oma kunsti kopeerimiste eest). Õieti oli Mari mul väga hakkamas kaasa tulema, mille üle muidugi rõõmustasin. Olin üllatunud, kui hommikul teatas Kirke, et tema ei taha sugugi koju jääda. Viimati olime sellel näitusel koos siis, kui Kirke mul kõhukotis istus ning Mari vankris :) Mul on hea meel, et nad nii varmad on äkki osa võtma asjadest, mis neile vahepael väga igavad tundunud on.

Mari väsis aga meist ära, sest teda ei huvitanud sugugi samad asjad, mille juures Kirkega aega veetsime. Leppisime siis kokku, et ta läheb omaette uitama. Kirkega imetlesime ehteid ning proovisime mütse pähe. Ta oleks hea meelega ühe ära ostnud, kuid hind oli meie mõlema meelest väga soolane. Lubasin otsida ise lõikeid ning proovida ühe valmis õmmelda.

Saime lõpupoole Mariga kokku, kui ta kutsus meid innukalt nende lettide juurde, kus pakuti igat sorti maiustusi ja kastmeid ja moose (maitsmiseks ning müügiks). Talle maitses väga üks mandlikomm shokolaadiga ja mina nautisin veinidzhemmi! Neid dzhemme oli mitmes valikus ja Marigi arvas, päris hea! Ostsin ühe väikese purgi. Kui Mari pärast uuris, milline see täpselt oli ning prooviküpsise moosiga suhu torkas, siis tõmbus ta nägu krimpsu ja ta nõudis kiiresti vett. Tegelikult polnus see sugugi halb, ainult veini maitse tuli väga tugevalt läbi ;)

Saime jõulukingitusi lastele ja Tomile. Aga nendest ei saa ju muidugi veel kirjutada ;) Nüüd oleme meiegi jõuluootuses. Küünlajalg aknale põlema ning Kirke pani sokigi sinna alla. Hetk tagasi ohkas ta voodist: "Ma loodn, et päkapikk Kriks ikka kirjutab mulle! Mulle meeldib see väga!" No-jah... ega midagi, peab vaatama, kas päkapikk ikka kirjutab ;) Ma ju hakkasin seda kunagi tegema, et lastele innustust süstida eesti keeles lugemiseks ja kirjutamiseks!



2 kommentaari:

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.