14.07.10

Raamaturiiul

Katherine Govier "The Ghost Brush"
Lugu kuulsast Jaapani 19.sajandi kunstnikust Katsushika Hokusaist ja tema tütrest Oeist. Jaapan on olnud väga kinnine ühiskond ning 19.sajandil praotuvad uksed välismaailmale, kuigi väga vastumeelselt. Shoguni valitsus on üsna nõrkadel jalgadel ning mitmesuguste seadustega püütakse seda tugevamaks muuta. Nii peab kunstnik aegajalt oma kodulinnast lahkuma, et mitte sattuda tagakiusatute hulka.

Mida vanemaks ta aga saab, seda enam võtab tütar üle tema töid, mis avaldatakse muidugi isa nime all. Ühelt poolt on Oei õnnelik, et ta saab vaikselt tegeleda millegagi, mis talle väga meeldib. Teisalt aga puudub tunnustus. Ainult vähesed teavad, kes on tegelikult isa piltide taga.

Huvitav on raamatu keskel kohtumine hollandlasest arstiga, kui Oei uurib Shakespere´i kohta. Kas kuulsal mehel oli ka tütar, kes oli isale nähtamatuks abiliseks. Just nii nagu tema enda elu on kujunenud.
Väga kena ja südamlik raamat, mis jälgib Oei elu sünnist surmani Edos (Tokyos). Nende peres pole kunagi palju raha, nõnda püütakse kuidagi toime tulla. Autor kirjeldab tavalise linnaelaniku elu läbi Oei silmade.

Natuke puudutab ta naiste olukorda. Näiteks võrdleb seesama hollandlane neid Lähis-Ida naistega, kus ollakse veelgi rohkem alla surutud. Ma pole kindel, kas tol ajal üldse pöörati sellistele asjadele tähelepanu. Minu meelest polnud omal ajal naised lääneski tegelikult vabad tegema, mis neile meeldis, selles meeste poolt valitsetud maailmas.

Oei ei allu samas reeglitele, mida naiste puhul oodati. Ta oli vaba hing, kes ei lasknud end häirida, et ta ei osanud süüa teha, või ei olnud nõus oma abikaasale teenijaks olema. Vähemalt nii palju said naised teha, et nad võisid nõuda ise abielulahutust.

Lugu viib lugeja märkamatult möödunud aegade Jaapanisse ning ausatl öeldes muutis mind päris uudishimulikuks selle riigi ajaloo suhtes. Olen küll lugenud James Clavelli "Shoguni" ja ta teisi raamatuid samast sarjast, kuid pole siiani just täpsemalt ajalugu uurinud.

1 kommentaar:

  1. Tere! Kui tore oli lugeda Tallinnast, tundsin nagu oleksin ise ka seal!

    Loodan veelkord minna, Tornide jutt vaimustas vaga!

    Kui kord kulastad minu blogi, palun komentaari ka, isegi kui jutud igavad:-) Soovin paremini kirjutada!
    Terv, eesti kaaslane Torontos

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.