Bruno oskab hästi süüa teha, ta käib jahil, ehitab maja ja kasvatab oma aias söögipoolist. Isegi kanad on tal olemas. Ta organiseerib rongkäike ja pidustusi ja ilutulestikke ning peab oma pisikeses linnakeses kurjategijatel silma peal! Vabal ajal treenib noori tennise ja ragbi huvilisi.
Ta leiab üles kadunud koerad, tormab tulekahju puhul kohale, registreerib sünde ja surmasid ning vaatab, et keegi ei rikuks parkimiseeskirju. Samal ajal on tal sisse seatud keeruline süsteem, et kavaldada üle tüütuid bürokraate Euroopa Ühenduse juurest. Maarahvas on juba ammustest aegadest valmistanud oma juuste ja vorste, ning miks peaks laskma end segada kusagil kaugel Brüsseli peakontoris istuvatest ametnikest!
Muuseas nabib ta kinni kurjategijaid. Kuigi tema arusaam õiglusest ei taha vahel sugugi samal tasemel olla kui professionaalsetel detektiividel või kauges Pariisis asuvatel poliitikutel.
St.Denise elanike jaoks on ta parim politseinik. Kuigi samas linnakeses elavad vallalised daamid õhkavad igatsevalt tema poole. Ei need õhkamised aga aita. Bruno elab oma elu rahulikult omaette tegutsedes. See ei tähenda, et tal puudub romantiline soon. Prantsuse armees teenides ja Jugoslaavia rahutuste ajal rahukorpuse ridades teenides, armub ta kohalikku prantsuse keele õpetajasse, kes aga sõja käigus elu kaotab.
Bruno on leidlaps ning kirikutrepilt poisi leidnud preester paneb ta kohalikku lastekodusse. Hiljem kasvab ta üles oma sugulaste juures. 18-aastasena läheb ta armeesse 12 aastaks.
Bruno allub St.Denise linnapeale, kes on kaval poliitik ning kahekesi on nad suutnud linnakese rahva rõõmsa ja õnneliku hoida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)