Pärnuga seoses ei saa meie peres üle ega ümber sõõrikutest. Kuigi neid kohti on ju mujalgi, siis millegipärast on kõige eredamalt meeles ikkag Pärnu omad. Eks sellepärast ka, et mujale me pole neid sööma läinud :) Loomulikult sai meie hommmikusöögikohaks just see väike toidukoht, niipea kui olime end suutnud üles ajada ning jalutada linna. 
Eks me natuke ekslesime, sest ei tunne õieti linna. Olen korra pikemalt Tomiga seal peatunud, kohe peale meie abiellumist. Tom on aga lapsepõlves suviti ikka vanavanemate juures Pärnus olnud. Nii me siis käisime risti-rästi mööda linna tänavaid, kuid sõõrikukoha leidsime viimaks üles! Tahtsin just ühelt tänavamüüjalt uurida, kus me täpselt oleme, kui Mari juba osutas õiges suunas. Millegipärast otsisin seda teiselt poolt tänavat :)
Kahjuks neelasin taas kord alla mõru pilli, kui saime natuke vastu näppe müüja käest, kes ajas kõigepealt Kirke pahaselt leti äärest ära ning kui ma mõtlikult (ja liiga aeglaselt ilmselt) palusin 5 ja 5 sõõrikut, osutades Mari ja Kirke peale (et ta saaks need vastavalt taldrikutele panna), teatas sama daam kannatamatult: "Noh, kümme siis!!!" Ta katsus need kümme ka ühele taldrikule mahutada, kuid proovis mis ta proovis, asjast ei saanud asja ning ta pidi siiski veel ühe taldriku määrima ära. Aga külastajaid seal jätkus... ilmselt kaaluvad maitsvad sõõrikud siiski üles ebaviisaka suhtumise. Korraks jäin mõtlema, kas ta lubas ainult eestlastest klientidele sellist käitumist, kuid paistis, et suurt vahet ei tehtud, morniks jäi ta enamusega.
Tegelikult pean aga ütlema, et selliseid vahejuhtumeid jääb minu kogemusel üha vähemaks! Eriti armas oli kuulda lugu sellest, kuidas üks noor poiss tuli oma emale kaebama, miks poemüüja tema küsimuse peale, kus mingi toode asub, kurjalt nähvas:"Kas teil siis silmi peas pole, seal see on!" Mis näitab seda, et noored kasvavad juba uuemate ootustega üles ning ilmselt käituvad ka samamoodi. Mina oskan ainult rõõmustada selle üle!!! Sest sõbralikkus teeb kõigi tuju palju paremaks ning toob naeratuse palgele!
Sõõrikubaari välimus ja teenindus ei kannata mingit kriitikat aga kliente jätkub neil igal aastaajal küllalt. No keegi teine ei müü ahjusooje sõõrikuid, konkurents puudub.
VastaKustutaPaar aastat tagasi murdis mu kolleeg sealset sõõrikut ampsates hamba, kuna seal sees oli miski metallijublakas...
Aga head on nad siiski.
Teinekord proovige Picadilly veinikohvikut sealsamas kõrval või Pagaripoiste või Supelsakste kohvikut. Ma tulen näitan, kus ja mis :)
Jaaa, yhinen ka kiidukooriga.
VastaKustutaLaidusõnu pole.. ju siis on vedanud.
Olles ise Eestis puhkusel on mul blogide lugemine suures osas vahele jaanud.Nyyd avastasin et sul on nii palju sissekandeid vahepeal siia kogunenud.
VastaKustutaKoige huvitavam on aga see et kuigi me molemad oleme erinevatel kaugetelt maadel siia Eestisse puhkama tulnud siis leian ma sinu reisikirjeldustes kohti mis ka mulle on ette jaanud. Jarve ostukeskusest oleme tihedalt kylastanud kuna see jaab meile Sauele minnes voi sealt tulle alati ette. Nii armas oli ka sissekannet Porvoost lugeda kuna enne Inglismaale elama asumist elasin ma seal 2 aastat...no ja muidugi London.
Vanalinnast raakimatta...kes seal ei kaiks. See oleks kyll taitsa 'unreal' olnud kui ma teid vanalinnas kogematta oleks kohanud. Naod ju blogi piltide jargi nii tuttavad :)
Ilusat puhkuse jatku teile.
Kauaks te Eestise jaate
Hirmsad neelud tulid peale. See on psühholoogiline terror näidata neile inimestele PONTSIKUID, kes ise ei saa! Muideks vanasti kui sõõrikuid pontsikuteks kutsuti oli ka see asutus teisel pool teed:)
VastaKustutaOleme siin vee umbes kuu aega. Jääme siis üsna Sauetee lähedale. Peatume Pääskülas! Ehk põikate läbi :)
VastaKustuta