"Oh, teie olete siis püsikliendid!" arvas kena naeratusega noor neiu, kelle lokkis juuksed justkui eriliselt rõhutamas tema armast ja sõbralikku olekut. Oleme siin käinud pea selle avamisest alates (muidugi Eestisse sattudes :), kui Kirke alles nii väike, et ei saanud peale kolme esimese raja rohkem läbi teha. Mari aga näitas juba kohe alguses välja, kui tubli turnija ta on ning aitas isegi hätta jäänud teismelisi :) ja siiani on ta väga abivalmilt neile appi tõttama, kes kusagile toppama jäävad.Sel suvel võtsime lausa viie korra kaardi, sest oleme ju päris kaua siin. Ning kaks korda on juba rada vallutatud. Teisel korral soovitas sama neiu meil esimene rada vahele jätta ja hiljem teha, sest selle juures oli pikk-pikk saba. Hiljem kauplesin küll talt välja loa esimese raja asemel kaks korda viimane sõit alla teha! Suur tänu nii kena vastutuleku eest!!! Minu tüdrukutele muidugi meeldis see idee üliväga!
Kõige toredam oli aga oma kauaaegse Soome sõbrannaga kokku saamine, hoolimata kaduma läinud e-mailidest ja kohalejõudmata sõnumitest. Ta seisis kenasti sabas, et kolmandale rajale minna, kus poja juba turnis (mees oli küll peale kahte rada otsustanud alla anda). Mina olin üle tiigi ning vaatasin, kas pole tuttava olemisega naine, kui ta juba hõikaski kindlasti mu uuriva pilgu peale reageerides, minu nime :D Kes ütles, et maailm on suur ja lai :) Hiljem tulid nad meie kodust veel läbi, kus ma proovisin oma perernaiseoskused käiku panna, kuigi üsna haledalt. Sest kuidagi juhtus nii, et külmakpp oli mingil kummalisel kombel vahepeal päris tühjaks läinud :) ning kõige rohkem oli majas nuudlikesi, mida ma siis suurel hulgal keetsin. Kõrvale lõikusin kurgisalatit, riivisin juustu ja paning ketsupipudeli lauale. Õnneks olid kõik viisakad ning kiitsid toitu. Mis neil muud üle jäi :D
Muidugi pidin tunnistama taas kord, et mu soome kõnekeel lonkab ikka kõvasti kahte jalga, kuigi sõbranna mees arvas, et saan väga hästi hakkama. No ikka ei saa, kui pean pidevalt sõnu otsima ning vahele lipsavad lausa rootsikeelsed lausejupid! Ei tea, kust need veel tulid?! Mari aga teatas: "Palun, kas te võiksite lõpetada hieroglüüfides rääkimise!" Ja nõnda läks jutt sujuvalt inglise keele peale, mis niikuinii mul kui päästerõngas pidevalt käepärast oli. Ega nad pikalt saanudki meie pool olla, kuigi paistis, et perepoeg ja Mari said kergesti jutuotsa lahti. Neid ootas ees sõit Saaremaale puhkama. Ja ega praamid oota :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)